Eesti internetiriigiks nr 1

Eile esitlesid seitse suurfirmat projekti ?Vaata maailma?, mille eesmärk on muuta Eestist maailma kõige internetiseeritum riik. Kolme aastaga üritatakse mööduda Soomest, kus praegu kasutab internetti 50 elanikest. Eestis on see arv Emori andmetel 31.

Äripäeva arvates on tegemist hea algatusega, sest projekti realiseerumisel suureneb Eesti inimeste heaolu. Püstitatud eesmärgi saavutamine on võimalik. Ettevõtmises osalevate firmade jaoks on tegemist ka hea äriideega.

Mida mugavam internetti pääs on ja mida rohkem eestlasi internetti kasutab, seda enam kasu ühiskond võrgust saab. Soomest möödumine tähendab, et enam kui 90 Eesti elanikest pääseks soovi korral internetile ligi. IBM Eesti juhi Valdo Randpere hinnangul jätkub internetikasutajate arvu kiire kasv ka Soomes ja kolme aasta pärast võib vaid kümnendik soomlasi olla ilma võrguühenduseta.

Projekti puhul on positiivne, et tegemist on eraalgatusega. Praegu investeerib Eesti IT arengusse 0,8 sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Euroopa Liidu liikmesriigid investeerivad 3. Selleks, et internetist kasu lõigata, tuleb võimalikult palju inimesi viia võrku. Riigi vahenditest üksi ei piisa ja seetõttu on erafirmade initsiatiiv vajalik.

Seitsme firma poolt esialgu investeeritav summa ? 250 miljonit krooni ? annab tunnistust, et tegemist on tõsise üritusega. Hea, et ettevõtted võtavad seda kui äriprojekti. Hansapanga peadirektor Raul Parusk lausus, et pank loodab investeeritud 100 miljonit krooni tagasi teenida 4?5 aastaga. See on reaalne, sest suureneb e-teenuste kasutajate arv, mis aitab pangal pidurdada kulude kasvu. Suurenevad ka Eesti Telefoni ja arvutifirmade tulud.

Kuna firmad suhtuvad projekti kui äriettevõttesse ja loodavad investeeringu tagasi teenida, siis takistab see tegelikult eesmärgi saavutamist, väidavad nüüd kohe skeptikud. Kui interneti kasutajate arv ületab teatud kriitilise piiri ? näiteks 60?70 ?, siis kaob ettevõtjate huvi riigi internetiseerimise vastu. Võrku lisanduvad kliendid ei anna enam tulude osas suurt efekti.

Teine ebaõnnestumise põhjus on kõrged sidekulud. Eesti Telefoni juhi Valdo Kalmu andmetel kasutab praegu interneti sissehelistamise teenust üle 95 000 inimese ja 6000 inimesel on püsiühendus. Et internetiühendus jõuaks massidesse, tuleb interneti kasutamine muuta odavamaks. See seisab Eesti Telefoni taga. Emori andmetel pidurdus Eestis internetikasutajate arvu kasv möödunud aasta lõpus ja põhjus võib olla kohalike kõnede kallinemine. Sellele juhtis eile toimunud esitlusel tähelepanu tehnokratt Peeter Marvet. ?Olen Peetriga nõus. Mul ei ole suurt midagi lisada,? ütles Kalm vastuseks Marvetile. Eesti Telefoni juhi vastus annab lootust, et lisaks 30 miljonile, mille firma projekti ?Vaata maailma? paigutas, teeb Eesti Telefon lähiajal eestlastele interneti kasutamise odavamaks.

Interneti levik aitab muuta meie tegemisi efektiivsemaks ja see kehtib nii avaliku sektori, ettevõtete kui ka üksikisikute puhul. Seetõttu on seitse Eesti tippfirmat lükanud käima vajaliku projekti ning seadnud Eesti ühiskonnale ambitsioonika eesmärgi.

Tänu Eesti riigi väiksusele ja paindlikkusele on eesmärgi täitmine ja interneti osas Soomest möödumine saavutatav. Hansapanga hinnangul kiirendab projekti teostumine Eesti majanduskasvu paari protsendi ulatuses. See tähendab ühiskonna jõukuse suurenemist vähemalt 1,6 miljardi krooni võrra aastas.