Internet saab rahasüsti

Kokku e-riigi arendamisesse 250 miljonit krooni investeerivad seitse ettevõtet ? Hansapank, Ühispank, Eesti Mobiiltelefon, Eesti Telefon, IBM, Oracle ja Microlink ? hakkavad internetiseerumise suurprojekti ?Vaata Maailma? egiidi all finantseerima avalike IT-punktide internetiühendusi, elanike koolitamist ning soodsatel tingimustel arvutite soetamist.

?Ma olen veendunud, et SKT võiks selle projekti tulemusel kasvada paari protsendi võrra,? ütles projekti juht Alar Ehandi Hansapangast.

Hansapank Eesti juht Raul Parusk ütles, et Hansapank loodab projekti paigutatud 100 miljonit krooni tagasi teenida 4?5 aasta jooksul. Teised projektis osalejad oma investeeringu tasuvusaega ei avalikustanud, kuid pankadele annab internetikasutajate kasv võimalust kontorikulusid kokku hoida, arvutifirmadele läbimüüki kasvatada ja Eesti Telefonile võimalust sellega oma datateenuste tulu kasvatada.

15miljonilise panusega osaleva ASi Microlink juht Allan Martinson viitas sellele, et veelgi kallim oleks selles ettevõtmises mitte osaleda. ?Kui me vaatame pikalt ette, siis tegelikult kõik projektis osalevad ettevõtted panevad selle investeeringuga oma tulevikuärile põhja alla,? tõdes Martinson. ?Me arendame sellega tegelikult turgu.?

?Eestil on tõenäoline oht, et inimesed võivad kaugeneda internetist,? sõnas peaminister Mart Laar. ?Kui me inimeseni ei jõua, siis pole mõtet neid kaste ja juhtmeid kogu aeg vedada.?

Eestis on viimase poole aasta jooksul kasutanud internetti 31 protsenti elanikkonnast. Sel alal maailmas esirinda kuuluvas Soomes on see arv kasvanud juba 54 protsendile.

?Ega Soome oma arengus seisma ei jää,? möönis Eesti Mobiiltelefoni juht Peep Aaviksoo. ?Kolme aasta pärast võib interneti kasutajate hulk olla kasvanud juba 90 protsendini,? prognoosis ta.

?Täna on küll ennustada raske, kas Eesti möödub Soomest kolme aastaga,? lausus IBM Soome NetGen osakonna juhataja Tommi Varjonen. ?Eks Soome areneb ka edasi. Hea, kui Eesti selleks ajaks Soomega samale tasemele jõuab.?

ASi Eesti Telefon juhatuse esimehe Valdo Kalmu sõnul on ettevõte kaheksa tegevusaasta jooksul investeerinud internetivõrgu arengusse 1,23 miljardit krooni ning kavatseb senise investeeringumahu ka säilitada.

?Ettevõtmine pole suunatud ainult elanikkonnale, vaid ka äriühingutele, kel on e-keskkonnas võimalik majandada palju efektiivsemalt.?

Praegu kasutab Eestis interneti sissehelistamisteenust umbes 95 000 inimest, püsiühenduste arv on 6000.

Olen seda nimetanud ?üldise omakasu projektiks?, kuna ettevõtted suudavad iga internetiga ühendatud kliendiga oma jooksvaid kulusid kokku hoida ning rahuldada mitmekülgsemalt oma klientide vajadusi. Seesama ?win-win? tulemus kehtib ka avaliku halduse ja ettevõtete vahelises asjaajamises, mida internetiseerides on võimalik kokkuhoiu arvel säilitada kasumimarginaali ning konkurentsivõimet. Kodanikumõõde on selle juures seotud eelkõige avaliku halduse teenuste internetiseerimisega, mis lisaks aja ja raha kokkuhoiule peaksid lähendama valitsust ja kodanikku.

Küllastumispunkti peaks sotsioloogide hinnangul lähiaastatel 75?80 kanti jääma ? seejärel hakkab oluliseks muutuma juba generatsioonide vaheldumine ning interneti tehnoloogiates toimuv muutus. Maailmas on endiselt riike, kus kirjaoskus jääb alla 15, samas on meie meelest loomulik, et kirjaoskus ühiskonnas on 99,99.

Kuna maailmas kõrge kasutusmääraga riigid on juba praegu lahedal küllastumispiirile, tuleb konkreetse küsimuse puhul arutada, kas Eestis on aastaks 2004 interneti läbivus jõudnud 65?70 protsendini. Keskendudes inimestele, kes praegu ei kasuta internetti, on number saavutatav.