Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tuleb olla osav lobbist
Euroskeptikute väitlusarsenalis on üks põhirelv pidev viitamine vohavale eurobürokraatiale. Tõepoolest oleks lihtsam Euroopa Liidu struktuuride asjaajamisprotsesside keerulisuse tõttu nende tegevuse sisusse mitte süüvida.
Isiklikult eelistan siiski probleemides näha pigem väljakutset ? keerulised olukorrad ju selleks ongi, et neid võimalikult hästi lahendada. Seega lahkan eurobürokraatiat pigem küsimusega ? kas meil on ELi asjaajamisprotsessidest võimalik rohkem võita või kaotada? Vastust otsides piirdun vaid toiduainetööstuse valdkonnaga, millega olen kõige paremini kursis.
Oma spetsiifika tõttu on toiduainetööstus eurointegratsiooni protsessis esitatavate nõudmiste ja tingimuste osas väga tundlik tööstusharu. Valmistamaks kohalikke tööstusi liitumiseks ette, on Eesti Toiduainetööstuse Liit loonud otsekontaktid Euroopa Liidu Toidu- ja Jookide Tööstuse Konföderatsiooniga (CIAA).
Pooleteiseaastane vaatlejaliikme staatus selles organisatsioonis on juba andnud meile hulgaliselt kogemusi, mille põhjal saab teha esmaseid üldistusi.
Esimene põhitõdemus tööst ELi suunal on, et ilma isiklike otsekontaktideta ei saavutata sealsetes institutsioonides midagi. Asjatundmatule kõrvalvaatajale võivad nii poliitikute kui ametnike tihedad visiidid Brüsselisse või Strasbourgi tunduda mõttetu aja ja raha raiskamisena.
Formaalselt on tõesti nii, et ka telefoni, posti ja e-maili teel saaks kogu vajaliku info vahetatud. Paraku ei asenda kaasaegseimadki telekommunikatsioonivahendid isiklike kontaktide tasandil tehtavat veenmis- ja selgitustööd. Et panna teisest kultuuri- ja majanduskontekstist pärinevaid inimesi end mõistma, on muuhulgas hädavajalik ka neile silma vaadata.
Teiseks võib väita, et oma huvide ja seisukohtade esindamine ning kaitsmine peab olema pidev ning intensiivne protsess. Info hulk, mis nt toiduainetööstuse valdkonnas tuleb euroametnikel ja -poliitikutel mõne olulise otsuse langetamisel läbi töötada, on enam kui aukartustäratav.
Olukorras, kus otsustajad puhtfüüsiliselt ei suuda end kursis hoida kogu infoga, hakkavad kriitilist rolli mängima erinevate argumentide esitamise intensiivus ja selgus. Oma huve ja seisukohti tuleb kuluaarivestlustes erinevatele otsustajatele ikka ja jälle arusaadavalt ning veenvalt serveerida.
Taktikaliselt väga oluline, kellele ja millal teatud infot edastada.Kahe eelmise tõdemuse kokkuvõtteks võib sedastada, et ELis mis tahes valdkonnas endale soodsate otsuste ja arengute saavutamiseks tuleb väikeriigi esindajal olla väga osav lobbist. Lisaks riigi majandusgeograafilisest positsioonist tulenevale autoriteedile peetakse ELi struktuurides määravaks veel ühe või teise riigi esindajate võimet vabalt ja veenvalt suhelda.
Nii on rootslased mitmetes oma huve puudutavates küsimustes olnud ELis läbirääkijatena soomlastest vähem edukad ? erinevalt soomlastest on rootslased eurostruktuurides suheldes pahatihti piirdunud vaid formaalsete kohtumiste ja kontaktidega.
Eesti meedias on senini esile tõstetud ELis kehtestatud rangeid tootmis- ja keskkonnaalaseid nõudeid, mis toovad lähiaastatel kohalikele toiduainetetööstustele märkimisväärseid lisakulutusi. Neist investeeringutest ettevõtjad tõesti ei pääse, kuid samas tuleb see neile kasuga tagasi. Pikas perspektiivis tõuseb seeläbi meie toiduainete konkurentsivõime, mis loob eeldused uute ostujõuliste turgude hõivamiseks.
Eesti ettevõtjatel tasub kindlasti ise, või läbi nõustajate, teha endale selgeks ELi struktuuride finantspoliitika jm tegutsemispõhimõtted. Paljud leiaks pärast taolise kodutöö tegemist üllatusega, et nende ettevõtted võiks saada osa mitmesuguste fondide ja programmide raames pakutavatest finantsidest või know-how?st. Toiduainetööstuse liit on juba organiseerinud meie ettevõtjatele ühe CIAA abiprogrammi, milles selgitatakse ELi toiduainetööstusi reguleerivat seadusandlust.
Kindlasti võidavad kohalike toiduainetööstuse eurostandarditega vastavusse viimisest tarbijad. Kui paraneb toiduohutus, hügieen ning toidukaupade märgistamise kord, tõuseb tarbijate rahulolu kodumaiste toodetega. Eelistagem eestimaist, aga saagem hakkama ka euronormatiividega!