Ohtlik sõltuvus

Ericssoni arvele langeb täna 2,5 protsenti Rootsi sisemajanduse kogutoodangust ning kontserni palgal on Rootsis 40 000 töötajat. Kui siia lisada ka kohalikud allhankijad, on osakaal SKTst 5% ning Ericssoniga seotud töötajate arv ligi 100 000. Rootsi ekspordis on Ericssoni osakaal 15?16%.

Suurem on vaid soomlaste sõltuvus Nokiast. Nokia annab 20% Soome koguekspordist ning eelmise aasta sisemajanduse kogutoodangu 6% kasvust langes Nokia arvele neljandik. Helsingi börsi väärtusest on Nokia parimatel päevadel moodustanud 70%. Lisaks on Nokia enda ümber kasvatanud kobara infotehnoloogiafirmasid ja alltöövõtjaid, kellest tuntuim on Eestiski tegutsev Elcoteq.

Suur sõltuvus ühest firmast tähendab, et Nokia ja Ericssoni headel aegadel läheb erakordselt hästi ka Soome ja Rootsi majandusel, halbadel aegadel vastupidi. Nüüd tumestavad mõlema väljavaateid maailma mobiilsideturu kasvu aeglustumine ning 3G mobiilside tehnoloogia viibimine.

Analüüsifirma Gartner analüütiku Eric Paulaki sõnul areneb 3G-turg oluliselt erineva stsenaariumi järgi, kui Ericsson, Nokia ning teised suured tootjad on ennustanud. Üksi operaatorfirmade koostöö võrkude rajamisel võib loodetud turgu 25?35% võrra koomale tõmmata. Eriti valusalt lööb see Ericssoni, mis on seni saanud 48% 3G võrguseadmete lepingutest. Teisel kohal on Nortel ja Nokia.

Nokia on praegu ainus suur telekommunikatsiooniseadmete tootja, kes ei ole turuolude halvenemisest kasumiprognoose alandanud. Lühike vastus Ericssoni kasumihoiatusele oli ?ei kommenteeri?.

Survet Nokiale lisab suuruselt neljanda tootja Siemensi prognoos, mille järgi alanud aastal ulatub mobiiltelefonide müük maailmas 450 miljonile, mis on mullusega võrreldes vaid 10% kasv. Nokia prognoos on 500?550 miljonit telefoni.

Ericssoni probleemide valguses ei välista Rootsi analüütikud, ei riigi majandust ootab ees konjunktuuri langus. Viimaste aastate majanduskasvust on 0,5 protsendipunkti tulnud Ericssoni arvel. ?Halvimal juhul tuleb meil see pool protsendipunkti maha arvata,? ütles Nordea makroanalüütik Monica Nelson.

Samas hoiatavad analüütikud liigse pessimismi eest, kuna majanduse põhinäitajad on Rootsi jaoks jätkuvalt head. Riigieelarve on ülejäägis ning alanud aastal on oodata reaalpalkade kasvu ja maksude alanemist.

?See ei ole mingi kriisis majandus,? ütles SEBi peaökonomist Klas Eklund.

Küll aga võib Ericssoni aktsia langus vähendada fondide tulusust ja pensione ? 600 000 väikeaktsionäriga on Ericssoni aktsia Rootsi erainvestorite hulgas kõige levinum. Rootsi 40 suurimast investeerimisfondist pole portfellis Ericssoni aktsiat vaid kuuel ning pensionikapitalist on ajalehe Dagens Industri hinnangul Ericssoni aktsiatesse investeeritud ligi 7%.