Kapo toimikuid saab näha

Peep Sooman 16. märts 2001, 00:00

Sellise võimaluse annab juba seitse aastat vana jälitustegevuse seadus, kuid peaaegu olematu huvi kapo toimikute vastu annab tunnistust, et rahvas ei tea või ei taha teada, milliseid võimalusi seadus pakub.

Lisaks saab enda kohta kogutud infoga tutvuda ka politseiametis, piirivalveametis, kaitsejõudude peastaabis, justiitsministeeriumi vanglateosakonnas ning vanglates ja tolliametis.

Kaitsepolitsei komissar Hannes Kont ütleb, et aastas käiakse endaga seonduvat infot küsimas vaid 3?5 korral. ?Tavaliselt on küsijad sellised, kelle kohta meil andmeid pole,? teab ta. Kont leiab, et huvi vähesus on tingitud inimeste ükskõiksusest, sest pole lihtsalt põhjust arvata, et Kapo nende kohta infot kogub.

?Võib-olla ei taheta asja torkida,? hindab Kont nende isikute seisukohtasid, kellel siiski on alust arvata, et kapo nende vastu huvi tunneb.

Peamiselt tegeleb kaitsepolitsei julgeolekuprobleemidega, siiski möönab Kont, et kindlasti on neil infot ka selliste inimeste kohta, kes tegelikult elavad ausat elu, kuid suhtlevad tööalaselt isikutega, kes kapole huvi pakuvad. Mingite protsesside jälgimisel jäävad tahes tahtmata silma ka sellega mitte seotud isikud, kuna tegu on mitteolulise infoga, siis sellega me tutvuda ei võimalda, täpsustab Kont.

Vandeadvokaat Aivar Pilv ütleb, et ta on isegi selle üle aru pidanud, kas kapos on tema kohta andmeid. ?Ma ei saa kuidagi välistada, et seoses minu tööga ei tunne kapo huvi minu kontaktide vastu klientidega,? sõnab Pilv. Ta toob näite, kus alles hiljuti arutas advokatuur juhtumit, mille puhul kapo olevat püüdnud ühe advokaadi telefoni kõneeristuste abil leida tema sidemeid mustas nimekirjas olevate klientidega. ?Olen veendunud, et tänane seadus ei garanteeri, et mind ei jälgitaks,? nendib ta. ?Nad võivad terve rea suurte ja keerukate äriõiguslike vaidluste puhul selliseid toiminguid teha,? leidis Pilv.

Kadaka Kaubanduskeskuse ja turu haldusfirma ASi Combinent juhatuse esimees Aivar Leinemann ütleb resoluutselt: ?Las jälitavad, kui tahavad?. Tema sõnul on tal ükstapuha, kas kapo tema vastu huvi tunneb, sest kogu firma ja tema enda tegevus on täiesti legaalne.

Politseiameti pressi?eff Indrek Raudjalg ütleb, et ka politseiametis on huvi toimikute vastu vähene. ?Inimestel pole põhjust neid tahta,? leiab ta.

Ehkki seaduse kohaselt saab iga Eesti kodanik tema kohta kogutud informatsiooniga tutvuda, on kogu protsess pikk. Jälitusametkond on kohustatud hiljemalt kolme kuu jooksul kirjaliku avalduse saamisest vastama, kas ta hoiab avaldaja kohta käivaid andmeid ja teatama vähemalt kaks nädalat ette, millal ja kus saab nende andmetega isiklikult tutvuda hiljemalt kolme kuu jooksul, või teatama avaldajale põhjendatud keeldumisest.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:16
Otsi:

Ava täpsem otsing