Aiakujundus, mu arm

Mari Sarv 28. märts 2001, 00:00

Saabuva kevade moevärvid on lillad-roosad ning kollased-erkrohelised toonid. Nagu riidemoes, nii ka aiakujunduses võiks kasutada trendivärve? püsililledest võiks tänavu istutada trendivärvides sibullilli, vanu roosisorte, pojenge, päevaliiliaid, krüsanteeme ja kukeharju.

Grishakov tutvustab aastatepikkust kaht paralleelset aiakujunduse trendi: ökoloogiline suund, mis eeldab võimalikult väikeseid muudatusi ning arhitektuurne ja Vahemere-äärsete mõjutustega minimalism.

Ökoloogilise lahenduse puhul on kõik materjalid võimalikult naturaalsed ? looduslik kivi, metall, vähetöödeldud puit. Korralikku pügatud ilumuru asendavad heinamaa või lilleaasa tüüpi alad. Loomulikult peaks kogu taimestik olema sellele kasvukohale iseloomulik. ?Kui eelmisel aastal oli põhirõhk lilleniitudel, siis sellel aastal on rõhuasetus rohkem stepil ja kõrrelistel,? iseloomustab Grishakov öko-aiakujunduse tänavusi trende.

Ka minimalistliku aiakujunduse juures kasutatakse palju puitu, kuid hoopis teises töötluses ? siin leiame pigem jaapanipäraseid puitpindu kui eestimaiseid laudteid. Kivikatetes eelistatakse geomeetrilise kujuga plaate. Valitsevad sirgjooned. Ka veekogud ja kaminad jälgivad arhitektuurset joont, samuti taimestik.

Taimedest sobivad siia aeda kindlat kuju omavad taimed, väikeste aedade puhul ka lillekonteinerid. Konteineri kujud on sellel aastal kõrgusesse välja venitatud. ?Kui seni rääkisime, et kasutada ääretaimi, et potti katta, siis nüüd peaks poti kuju jääma nähtavaks, lisades sellele taime vormi,? õpetab Grishakov aednikke.

Värv minimalistlikus aias eriti suurt rolli ei mängi: taimed on siin valdavalt mitteõitsvad ja rohelised, kuid maastikuarhitekt hoiatab massilise ja valimatu erinevate okaspuuvormide valiku eest: ?Sellest lastehaigusest peaks ükskord küll üle saama.?

Paralleelselt eeltoodud kahe koolkonnaga on alati eksisteerinud ka aiandusliku põhjaga aiakujundus. See on valdavalt värvikas ja romantiline, kus suurt rolli mängib erinevate taimede õige paigutamine. Eestis kiputakse selle teostamisel unustama elementaarseid kompositsiooniprintsiipe. ?Looge kooslusi, kuid jälgige, et iga taim teise taime kaasabil siiski mõjule pääseks,? soovitab Grishakov. ?Muidu tekib täielik segadus, kus võime imetleda ainult üht taime korraga, kuid mitte tervikust mõnu tunda.?

Väike pilvi peegeldav veekogu aias võib tunduda tüütu ja tülika ettevõtmisena, kuid tulemus on seda väärt. Tänapäeval ei ole vaja muru sisse kaevatud auku basseinipõhjaks ja -seinadeks tsementi valada. Tänapäeval asendab seda tiigikile.

OÜ Basseiniekspert juhataja Madis Rätsepa sõnul annab tiigikile võimaluse kujundada bassein just sellise kuju ja suurusega, nagu aiaomanik soovib. Tiigikile ei külmu talvel, ei pragune ega kõdune ning temaga on mugavam ümber käia kui tsemendiga. Samuti on teda lihtsam eemaldada kui statsionaarset veekogu. Kui aednik ei soovi tiigikesele mingit erilist kuju või suurust, saab kasutada ka valmis plastiktiiki.

Ruutmeetrise veesilma ning väikese vulina sinna sisse saab Rätsepa hinnangul umbes 1500 krooni eest. Kõikvõimalik lisavarustus ja eriefektid ? veealused lambid, purskkaevud ja tiigikujud ? võivad hinda kruvida kuni mõnekümne tuhande kroonini. Üht-teist saab iga aiaomanik aga ära teha ka oma fantaasial lennata lastes.

Praegu tellitakse Rätsepa sõnul peamiselt väikseid tiigikesi ? mitte midagi kolossaalset, kuid mitte ka vaevumärgatavat veekogu kusagile kaugesse aianurka. Sellise keskmise veesilma hind on tema hinnangul umbes 4000?5000 krooni.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:06
Otsi:

Ava täpsem otsing