Töövahenduse teenus tasuta

Märkamatuks jäi tööturuteenuse seadus, mis hakkas kehtima möödunud aasta 1. oktoobril ja mis andis töövahendusfirmadele tegevusloa taotlemiseks aega kuus kuud.

Eile hommikul oli Eestis kolm firmat, kellel vajalik tegevusluba olemas, kuue firma taotlused ootavad sotsiaalministeeriumis läbivaatamist. Teised personaliotsingu- ja tööjõu vahendamisega tegelevad firmad tegutsevad ebaseaduslikult, praegu tegevusluba taotlema hakates võiks firma uuesti tööd alustada mai keskel.

Meremeeste töökohti vahendava ja ühena vähestest tegevusluba omava Baltic Group International ASi juhatuse esimees Rein Merisalu ütles, et neil on selleks liiga suur ettevõte, et lubada seaduste rikkumist.

?Alati on lihtsam öelda, et ei ole kuulnud ja ei ole näinud. Tööturuteenuste seadus oli ka üks rahvusvahelise tööorganisatsiooni ILO nõue,? arvas Merisalu.

Sotsiaalministeeriumi tööturuosakonna juhataja Pille Rebane arvas, et Eestis on kokku sadakond firmat, keda see seadus puudutab. ?Meil ei ole seda võimalust, et otsime need firmad kõik üles ja paneme kinni. Kes nüüd tegevust alustab, peab kindlasti tegevusluba taotlema,? selgitas Rebane.

Tööturuameti peadirektor Mati Ilisson ütles, et aprillist on tegevusloata teenuste osutamine seadusevastane. ?Usun, et lähiajal ei hakata kedagi karistama, kui esitatakse tegevusloa taotlus ega eksita teiste seaduse nõudmiste vastu. Näiteks peavad kõik tööotsijale osutatavad teenused olema tasuta, vahendusfirma võib raha küsida tööandjatelt,? seletas Ilisson.

Õppe- ja Töölerakenduskeskus ASi tegevjuhi abi Agne Raudmees tunnistas, et nende firma lõpetab uue seaduse tõttu töövahenduse organiseerimise üldse.

?See ei ole nii tasuv, et sellega tegeleda. Kuigi tegevusloa taotlemise paberid on meil kokku kogutud, jätamegi need esitamata,? ütles Raudmees.

OÜ Pihel tegevjuht Laivi Pilt nimetas loa saamiseks mõeldud vajalike paberite kokkukorjamist vaevanõudvaks. Eraõpetajaid, lapsehoidjaid ja hooldajaid vahendava ettevõtja sõnul sai nende firma tegevusloa nõudest teada juhuslikult tööhõiveameti kaudu. OÜ Pihel on üks neist, kelle loataotlused on praegu läbivaatamisel.

Konsultatsioonifirmad, kes mahuvad telefonikataloogis personalivaliku rubriiki, saavad seadusest omamoodi aru.

?Meie hinnangul on selle seaduse mõte reguleerida suhteid töötu ning tööturuteenuse pakkuja vahel. Meie määratleme ennast eelkõige konsultatsioonifirmana,? selgitas personaliotsingufirma BHR vanemkonsultant Maria Veltmann.

Ariko Reservi tegevjuht Igor Päss määratles ettevõtet küll konsultatsioonifirmana, kuid lubas vajaliku tegevusloa ikkagi taotleda.

?Me oleme üllatunud, et selline seadus olemas on. Meie ei tegele otseselt töövahendusega, sest aitame klientidel leida juhte või spetsialiste,? lausus Päss.

Keeleõpetuse ja personalivahendusega tegeleva Multipartner Konsultatsioonide OÜ arendusdirektor Sabina Trankmann hindas tegevuslubade nõuet igati positiivseks.

?Litsentsid on vajalikud teatava kontrolli saavutamiseks, ehk jääb natuke vähemaks igasuguseid nurgataguseid tegelasi,? arvas Trankmann.