Reformierakondlased haldusreformist:

Kuigi enam-vähem kõik on valmis möönma, et veerand tuhat omavalitsust on Eestile liig mis liig, nähakse peaaegu igas vähegi vägivaldsust eeldavas katses vähendada omavalitsuste arvu lubamatut rünnakut demokraatia vastu. Parajast vallast ja optimaalsest valdade arvust ei saa aga iialgi rääkida. Põhjus on selles, et otstarbekuse kriteeriumi absoluutsust väärab iseenda valitsemise nõue ? see, mis on demokraatia kui vägagi kalli ühiskonnakorralduse lähtekohaks. Samas käib väga suurele osale tänastest valdadest iseenda valitsemine selgelt üle jõu ning mitte üksnes majanduslikult. (ÄP, 09.10.2000)

Praegusest 247 omavalitsusest on paljud väga nõrgad ega suuda mitte kunagi oma maanurka investeerida. Omavalitsusi peaks olema niipalju, kui on maakondi, 15, lisaks mõned suuremad linnad ? Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve. Praegused vallad muutuvad osavaldadeks, kuhu jääb kaks-kolm ametnikku, nt sotsiaalnõunik ja maakorraldaja. Infotehnoloogia areng annab vajaliku info ju arvutitest kätte. Elanikkond on 1,4 miljonit ja see seab piirid, millist riiki suudab rahvas ülal pidada. (PM,11.09.2000)

Altpoolt tulevad ettepanekud näitavad, et siseministeeriumi soovitud kujul on haldusreformi võimatu läbi viia. Nt Läänemaal ei taha kaheksa omavalitsust liituda kellegagi. Asi tuleb lahendada uuel kujul ? moodustada ühe maakonna piires üks omavalitsus. Vabatahtliku liitumise variant on läbikukkumise äärel, jõulise reformivariandi puhul aga ei sunnita kedagi ühinema, vaid minnakse teist teed pidi. 15+5 varianti ? 15 valda ja 5 suuremat linna ? toetab juba kaheksa või isegi rohkem maavanemat. (ÄP, 09.10.2000)

2000. aasta esimeseks pooleks tuleb välja töötada konkreetne kava, mille järgi maakondade arvu vähendada. Kui poliitiline tahe on olemas, siis suudetakse reaalsed muudatused ellu viia juba aastal 2001 või 2002. Maavalitsuste arvu vähendamisele peab järgnema valdade arvu vähendamine, sest olukord, kus lubame endale 253 valda, on liiga suur luksus.(ÄP, 24.08.1999)

Vältimatu on koos füüsilise isiku tulumaksu alandamisega läbi viia haldusreform. Võimalikult paljude teenuste osutamine tuleb üle anda era- ja mittetulundussektorile. Ka pealtnäha traditsioonilistes avaliku sektori teenustes on võimalik kaasata eraettevõtlust. Maksureform sunniks meid langetama radikaalseid otsuseid haldusjaotuses. Ma ei hakka kordama kõiki argumente, et 247 omavalitsust käivad maksumaksjale üle jõu. Meenutagem vaid, et nt keskmisel Tartumaa vallal moodustab riigi toetus eelarve tuludest 38,5%. (ÄP, 22.01.2001)