Baltika juhid saavad kuldsed käerauad

Edasise aktsia väärtuse suurendamise eesmärgil otsustasid Baltika aktsionärid firma juhtivtöötajatele välja lasta 576 000 ühekroonise nimiväärtusega võlakirja, mida omanikel on õigus aasta pärast aktsiate vastu vahetada.

Baltika aktsiakapital suureneks kõigi väljalastavate võlakirjade aktsiateks vahetamisega 5,76 miljoni krooni ehk 12 protsendi võrra.

Tänavu ja kahel järgmisel aastal saavad juhtivtöötajad märkida igal aastal 15. aprilliks 192 000 võlakirja, mida on võimalik aasta möödudes aktsiate vastu vahetada.

Tänavu märgitud võlakirja aktsiaks vahetamisel tuleb järgmisel aastal aktsia märkimisel tasuda 25 krooni, kahel järgneval aastal on aktsia märkimishinnaks aasta esimese kvartali aktsia kaalutud keskmine turuhind.

Baltika juhatuse liige finantsjuht Ülle Järv ütles, et tavapärase optsiooniprogrammi asemel valis Baltika võlakirjad, sest see võimaldab häid töötajaid pikemaajaliselt siduda.

Järv möönis, et see on Eestis veel suhteliselt vähe pruugitud variant, mille kasutamise ettepaneku tegi Baltika nõukogu. ?Võlakirjaprogramm on tehtud eesmärgiga, et töötajad oleks maksimaalselt huvitatud võlakirjade aktsiateks vahetamisest,? lausus Järv.

Nõukogu kinnitab ka võlakirju märkida saavate juhtivtöötajate nimekirja. Järve sõnul võiks nimekirja kuuluda kuni 20 inimest. Ta lisas, et juhtivtöötajad soovivad kindlasti aktsiaid saada, kui märkimishind on madalam turuhinnast.

Juhul kui Baltika aktsia aasta jooksul ei tõuse ja tänavu märgitava 192 000 võlakirja omandanud soovivad need järgmise aasta maist vahetada 36 krooni makstava Baltika aktsia vastu, maksavad nad aktsia eest 26 krooni (1-kroonine võlakirja hind + 25 krooni aktsia märkimise hind) ja teeniksid võlakirjade pealt kokku 1,92 mln krooni.

Hansabank Marketsi analüüsiosakonna juhataja Urmas Riiel kinnitas, et aktsionäride otsus kuldseid käeraudu kasutada on hea uudis. ?Olen imestunud, et see süsteem alles nüüd käivitatakse, sest kui Meelis ja Maire Milder välja arvata, on Baltika juhtkonna motiveeritus olnud seni väga limiteeritud,? lausus Riiel.

Riieli sõnul tuleb ettevõtte juhte panna mõtlema omanikena, kuid mitte strateegiliste omanikena.

Baltika aktsionärid kinnitasid reedel aktsialt makstavaks omanikutuluks 0,75 krooni. Ettevõte teenis eelmisel aastal aktsia kohta 2,97 krooni kasumit.

Dividende saavate aktsionäride nimekiri fikseeritakse 24. aprilli hommikul. Dividendiõiguslike aktsiate viimane kauplemispäev on seega 18. aprill.

Baltika maksab aktsionäridele dividendid välja hiljemalt 30. mail.

Börsi koduleheküljel pakutavat informatsiooni aluseks võttes saab suurima, 1,2 miljoni kroonise dividenditulu Baltika suuromanik finantsinvestor Baltic Republics Fund.

Baltika juhatuse esimees Meelis Milder teenib talle kuuluvalt Baltika 8protsendiliselt aktsiapakilt omanikutulu ligi 290 000 krooni.

Baltika suuromaniku Baltic Republics Fundi (BRF) osalus ettevõttes on viimase kahe aastaga suurendanud 22,3 protsendilt ligi 40 protsendini. Urmas Riieli sõnul ei suurenda finantsinvestori suhteliselt suur osalus ettevõttes väikeaktsionäride jaoks riske.

Baltic Republics Fund müüs eelmise aasta augustis osaluse Reval Hotelligrupis. Ettevõtte väikeaktsionärid said uuelt omsanikult samuti soodsa ostupakkumise.

Samasugune stsenaariuum on tõenäoline ka Baltikas. BRFi fondijuht James Syme on varem kinnitanud, et BRF on finantsinvestor, kes sobiva pakkumise korral on valmis osalustest loobuma ka teistes ettevõtetes.