Baltika loob Läänemere juhtivat rõivamüügiketti

?Kui veel 1,5 aastat tagasi oli Baltika ainult tootmisettevõte, siis nüüd käsitleme end juba jaekaubandusettevõttena, millel on oma tootmine,? ütles Baltika Grupi juhatuse esimees Meelis Milder.

Milderi sõnul on müügisüsteemi arendamise üks põhjusi see, et tavaliselt on jaekaubandusettevõte puht tootmisettevõttest oluliselt kallim ja nii saavad lisaväärtust ka börsiettevõtte aktsiad.

Baltika juhataja sõnul luuakse oma poode juurde Poolas, Baltikumis ja Ukrainas seetõttu, et seal ei ole seni piisavalt sobivaid kaubanduspindu. Teiseks on eriti Põhjamaades kasulik tema sõnul luua oma esinduspoed, et pääseda suurte rahvusvaheliste kaubanduskettide diktaadist: ?Me võime investeerida kui palju tahes oma kaubamärki, kuid edasimüüjate kaupluste omanikuvahetus võib meie toodangu müügivõimalusi piirata.?

Eelmise aasta jooksul suurenes Baltika toodangut müüvate kaupluste arv võrreldes 1999. aastaga 17-lt 34-le ehk kaks korda. Baltika enda poode oli neist 23.

Esimest korda avati esinduspoed Poolas (6 poodi), Venemaal (3) ja Ukrainas (1). Tänavu märtsis avas Baltika kaks uut poodi Leedus.

2001. aasta jooksul investeerib Baltika Grupp jaekaubanduse arendamisse üle 10 miljoni krooni, millega tagatakse kontroll vähemalt 52 müügipinnal kuues Läänemere-äärses riigis ja Ukrainas.

Milderi sõnul on Baltika hakanud Ida-Euroopas müüki arendama seetõttu, et seni on seal nõudlus Lääneriikide turgudest suurem. Rahvusvahelised suured ketid on seal võrdlemisi vähe esindatud, sest on muutustega oma senisel sissetöötatul turul hõivatud, samuti hoiab neid tagasi uute turgudega seotud suurem risk. ?Osa suuri müügikette on pidanud näiteks ka Prahas oma esindusi sulgema, sest neil on olnud vähe paindlikkust teistsuguste ostjate nõudmiste suhtes,? rääkis Milder.

Baltika on juhataja sõnul katsetanud müügiedu ka konkurentsitihedamates piirkondades USAs ja Rootsis, kusjuures USAs müüdi mullu toodangut esmakordselt ja saavutati ligi 2 miljoni kroonine käive.

Baltika kauplusteketi nime peaversioon juba sissetöötatud Baltman, kuid Milderi sõnul kaalutakse ka teisi võimalusi. Lisaks investeeringutemahule jaekaubandusse on ettevõttel eraldi reklaamieelarve, kuhu kuuluvad ka kaubamärgi uutel turgudel sissetöötamise kulud. Kui palju ühes välisriigis ühe uue rõivakollektsiooni tutvustamisele kulutatakse, on Milderi sõnul ärisaladus, kuid suuremate Lääneriikide puhul tuleb arvestada 10 miljoni krooniga kollektsiooni kohta.

Eelmisel suvel kinnitatud kahe aasta strateegilisteks eesmärkideks on Baltika seadnud suurendada veel ka läbimüügitulu müügipinnaühiku kohta, täpsema varustussüsteemi abil vähendada varudega kinni olevat raha ning kahekordistada kokkuvõttes kasumit.

Baltika Grupi käive kasvas eelmisel aastal viiendiku võrra 340,8 miljoni kroonini, jaemüügikäive kasvas 2,4 korda. Kasum kasvas võrreldes 1999. aastaga 1,2 miljonilt kroonilt 14,3 miljonile ehk kaheksa korda. Ettevõte müüs oma toodangut 75,7% ulatuses ja tegi allhanketöid 23,6% ulatuses.