Aasta 2001 ei tule möödunud aasta sarnane

2000.a arenes maailmamajandus oodatust kiiremini. Suurem välisnõudlus ja suurem eratarbimine tagasid ettearvatust kiirema, kuni 6,5%ni ulatuva majanduskasvu ka Eestis.

Möödunud aasta teisel poolel maailmakaubanduse kasvutempo aeglustus, kuid nõudlus Eesti eksportkaupade ja teenuste järele püsis veel endisel tasemel. Koos endiselt tugeva sisenõudlusega tagas see 6% majanduskasvu ka IV kvartalis.

Ent eelmise aasta lõpukuudel muutusid oluliselt rahapoliitilise väliskeskkonna signaalid. USA ja temaga enim seotud majandused siirdusid intressi tõusu tsüklist languse tsüklisse ? seega kujuneb lähiaja rahapoliitiline väliskeskkond pigem ekspansiivseks kui piiravaks.

Eesti vaatepunktist on nii euro vahetuskursi kui rahaturuintresside arengud olnud seni neutraalsed. Ka Eesti rahapoliitika raamistiku reformi esimeste etappide mõju panganduse likviidsuspuhvritele jäi suhteliselt neutraalseks. 2000.a lõpukuid iseloomustanud kõrge raha- ja laenukasvutempo ning suhteliselt suur sularahanõudlus hakkasid aastavahetuse lähenedes kahanema. Kahanemine jätkus 2001.a algul.

Euroopa Keskpanga intressialandamise otsused tulevad, küsimus on vaid, millal. Seega, keskmises perspektiivis pole enam võimalik loota rahapoliitiliste välismõjude piirava toime peale. Rahapoliitika lõdvendamine Euroopas võib aga langeda kokku ajaga, mil Eesti alles läbib inflatsiooni kriisijärgse kiirenemise haripunkti.

Inflatsiooni kiirenemine algas möödunud aastal oodatust hiljem. Aasta 2000 keskmine tarbijahinnatõus (4%) ei kajasta piisavalt täpselt olukorda aasta viimastel kuudel, mil tarbijahinnaindeks ületas 5% piiri. 2001. a algul jätkunud tarbijahindade kasv (veebruaris 6,1%, märtsis 5,8%) näitab selgelt, et erinevalt euroalast ei ole inflatsiooni haripunkt Eestis veel möödas. Kui varem mõjutasid hinnakasvu eelkõige välissurved, siis selle aasta algul sisemaised tegurid ja administratiivsed sammud.

Lähikuud peavad andma vastuse, kas hinnakasvu aeglustumine euroalal toimub ootuspäraselt. Kui jah, siis on alust arvata, et ka Eestis ei hälbi inflatsiooni dünaamika prognoositud rajalt. Igal juhul kujuneb aga 2001. a keskmine inflatsioonitempo kõrgemaks eelmise aasta omast.

2000. a teisel poolel selgus, et eratarbimise kasv oli kiirem, kui oodata osati. Eratarbimisest sai sisenõudluse vedaja. Spetsialistide ette kerkis küsimus, kas tegemist oli optimistlikest ootustest kantud muutustega tarbijakäitumises või lühiajalise ?kompensatsiooniga? kriisijärgse languse eest. Eratarbimise kasv tugines varasemast rohkem pangalaenudele.

Kuigi täna võiks öelda, et 2001.a esimestel kuudel laenukasv juba pigem aeglustus, vajavad andmed täpsustamist. Pangalaenude mõju sisenõudlusele jääb keskpanga jätkuva tähelepanu alla.

Ootused, et 2000.a tooks kaasa investeeringute kiirema kasvu, ei täitunud. 2001. a ettevaate põhiküsimus on ja jääb investeeringute vajadus. Pole selge, kas kriisijärgne üldine investeeringute tase 25% SKP suhtes on uus tasakaalunivoo. Senine areng ei anna alust loobuda arvamusest, et jätkusuutlik 5-6% aastakasv eeldab siiski suuremaid investeeringuid. Muudel võrdsetel tingimustel tähendaksid suuremad investeeringud ühtlasi kaupade ja teenuste bilansi puudujäägi suurenemist.

Kodumajapidamiste säästud vähenesid. Samas tõusis märgatavalt välisosalusega ettevõtete kasumlikkus. Viimane on käsitatav kapitali potentsiaalse väljavooluna. Seda laadi väljavool oli 2000.a jooksevkonto puudujäägi suurenemise peapõhjus. 2001.a on oluline kodumaist säästu suurendav ja sealtkaudu jooksevkonto puudujääki vähendav mõju tasakaalus riigieelarvel.

2000.a lõppes nii majanduskasvu kiiruse kui ka arengu tasakaalulisuse poolest oodatust paremini. Nt investeeringute vajadus majanduskasvu 1% kohta, mida võib käsitada tootluse üldnäitajana, oli Eestis arenenud tööstusriikide tasemel. Enamike prognooside järgi jääb majanduskasv arenenud maades piisavalt tugevaks, et tagada siirderiigile normaalne arengukeskkond. Kui me ise endale probleeme ei põhjustata.