Teisipäev 17. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Suu- ja sõrataudist maalitakse õuduspilte

12. aprill 2001, 00:00

Kui vaadata massimeedias pakutavat teavet Euroopas leviva suu- ja sõrataudi kohta, tõusevad isegi vastava eriharidusega inimesel ihukarvad püsti. Kõikjal on tumedat kurjakuulutavat suitsu laotavad tuleriidad, kus põlevad tuhanded kariloomad, kelle maise tee on lõpetanud suu- ja sõrataud. Tõsi, teekonna lõpetab siiski loomaarst, suu- ja sõrataud on surmav keskmiselt vaid mõnele protsendile nakatunud loomadest.

Kas siis Eestis on paanikaks põhjust? Vastata saab kahel viisil - kui tugineda infole, mida massimeedia on viimase paari kuu jooksul ohtralt avalikkusele jaganud, peaks paanikaks olema juba hilja, sest kõik kariloomad peaks olema juba hukkunud või kohe-kohe hukkamisele määratud. Õnneks ei ole see nii ja samuti võib tuginedes kainele analüüsile väita, et suu- ja sõrataudiga seoses Eestis paanikaks mingit põhjust ei ole.

Kahjuks on avalikkusele jäänud mulje, et vastutavad ametnikud on teinud äärmiselt vähe selleks, et vältida taudi puhkemist, ja juhul, kui haigus peaks Eestisse jõudma, tuleb hävitada 100% kõigist taudile vastuvõtlikest loomadest. On isegi tehtud arvutusi, palju peaks sellisel juhul riigi rahakotti kergitama valitsuse reservfondi arvelt ning palju seal juba täna raha selleks otstarbeks puudu jääb.

Selline probleemile lähenemine on küüniline ja lühinägelik. Võib väita, et paanikale õhutav. Milline oleks avalikkuse reaktsioon arutelule, et Eestis on HI-viiruse kandjaid täna n arv, ja kui palju teeks riigile kahju, kui kogu Eesti elanikkond nakatub HI-viirusesse?

Suurbritannias on hukatud või hukkunud seoses suu- ja sõrataudiga miljon looma. Kohutav arv iseenesest. Samas moodustab see vaid 2% loomade koguarvust. Isegi kui ennustada kõige mustemat stsenaariumi ja Suurbritannias taudijuhtumite arv kahekordistuks, kaotaks nad kogukarjast mitte üle 4%. Hollandis on hukatud 4483 looma ligi 20 miljonist, mis on palju väiksem suhtarv kui kuidagi arvestatav 1% piirimaa (täpsemalt 0,02%).

Kui suur on tõenäosus, et suu- ja sõrataud jõuab Eestisse? Taudi üldise ohuga on meie vastavate ametkondade ametnikud alati arvestanud. Seda mitte seoses praegu Euroopas möllava haiguspuhanguga, vaid laiemas kontekstis ? suu- ja sõrataud on mõnes maailma riigis alati olnud ja kahjuks ka jääb olema.

Vältimaks suu- ja sõratudi jõudmist Eestisse on välja töötatud loomset päritolu kaupade impordinõuded, tauditõrje situatsioonplaanid, läbi viidud süstemaatiliselt ametkondade vahelisi nõupidamisi ja treeninguid koordineerimaks tegutsemist võimalikul taudi puhkemisel. Loomulikult on meetmeid karmistatud seoses taudipuhanguga Euroopa riikides.

Euroopas toimuvaga samasuguse suu- ja sõrataudi puhangu jõudmine Eestisse on üpris vähetõenäoline. Eelkõige põhjusel, et Hollandis on taudi levimisele suudetud piir panna. Kindlust lisab asjaolu et praeguse taudipuhangu algpunkti ? Suurbritannia? ja lõpp-punkti ? Hollandi ? vahel on välja selgitatud kindel seos läbi Prantsusmaa. Õnneks ei ole see seos turistid, rändlinnud ega tuuled vaid elusloomade transport taudi algusmaalt Hollandini. Suurbritanniast ei ole elusloomi Eestisse imporditud viimased 7 aastat, Hollandist 3 aastat.

Põllumajandusministeeriumi arvutuste järgi nakatuks taudi jõudmisel Eestisse mitte rohkem kui 3% vastuvõtlikest loomadest. Erinevalt Suurbritanniast ei ole Eestis aastaringset karjatamist ja meie loomafarmid on, võrreldes Euroopa omadega, üksteisestsuhteliselt eraldatud.

Suu- ja sõrataud Euroopas mõjutab kindlasti nii kaudselt kui otseselt meie põllumajandussaaduste turgu. Ära on langenud mitmed lihatööstuste tooraineallikad väljaspool Eestit. Lisaks suu- ja sõrataudile, ka seoses hullulehmatõvega. Imporditurgudel on toimunud ka mõningase kitsenemine.

Igal medalil on kaks külge, nii on ka siin midagi positiivset. Tooraine imporditurgude äralangemine intensiivistab kodamaise tooraine tootmist, eksporditurgude sulgemine sunnib ettevõtjad otsima kindlamaid kaubanduspartnerid ja uusi turge.

Olulisim on ehk see, et sellised taudipuhangud (isegi siis kui need leiavad aset meist suhteliselt kaugel) mõjuvad adrenaliinisüstina Eesti ametkondadele, kelle ülesanne on kaitsta meie põllumajandust ja rahva tervist eriti ohtlike nakkushaiguste eest.

Hendrik Kuusk on põllumajandusministeeriumi veterinaar- ja toiduosakonna juhataja

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:22
Otsi:

Ava täpsem otsing