Ehitusmehe kõrgelt kukkumine

1990ndate aastate keskpaigaks on 1989. aastal ehitusfirmaga Wiklar tegevust alustanud Priit Vilbast saanud tõeline ühiskonnategelane ja edukas ärimees. Lisaks isiklikule ärile juhib ta Tööandjate Ühenduste Keskliitu, Korvpalli Liitu, kuulub Ehitusettevõtjate Liidu juhatusse ning aitab luua Reformierakonda. Tema käest küsivad hinnanguid ja nõuandeid nii poliitikud, ärimehed kui ajakirjanikud.

Vaevalt oskas Vilba tol ajal uneski ette näha ees ootavaid pankrotte ja poliitilisi lüüasaamisi. 1996. aasta märtsis kirjutab edukat ehitusfirmat juhtiv Vilba Eesti Statoili tollase peadirektori Gunnar Okiga alla pikaajalise koostöö lepingule, mille järgi saab Wiklar tellimuse Statoili teenindusjaamade keti väljaehitamiseks Eestis.

See on kõva sõna ja kõva on ka sponsorsumma, mille Vilba annab Reformierakonnale sama aasta sügisel toimuvateks kohalike omavalitsuste valimisteks. Veidi rohkem kui poole miljoni krooni eest sõlmub kokkulepe, et Vilbast saab Tallinna järgmine linnapea. Reformierakonna esimees Siim Kallas räägib ajakirjanduses mesijuttu, et Vilbaga on hea ja mugav asju ajada ning meeskonnatööd oskab ta ka hinnata.

Siinkohal tabab Vilbat esimene tagasilöök. 1. novembril 1996 Vilba küll kinnitatakse Keskerakonna häälte toel linnapeaks, kuid kaks nädalat hiljem võtab seesama Keskerakond ta linnapea kohalt maha. Poliitikud itsitavad pihku ja nendivad, et nii halba investeeringut pole Vilba ammu teinud.

Vilba ihaldatud kohale saab hoopis Robert Lepikson, kes märgib talle omasel veidi ülbel moel, et ?Vilba linnavalitsus oli ikka totaalselt lahja.?

Vilba lööb pärast fiaskot linnavalitsuses mõneks ajaks aktiivsele poliitikale käega ja keskendub ehitusettevõtmistele. 1997. aasta suvel hakkavad ehitusfirmad Vilba juhtimisel rajama Kloostrimetsa 100 miljoni kroonist eluasemerajooni.

Vilba tollast optimismi ei pärsi ka varasuvine äpardus, kus hotell Tallinna renoveeriv Vilba juhitav OÜ Wicom lõikab tööde käigus läbi linna reservtrassi, jättes sooja veeta suure osa kesklinnast ja vanalinnast.

Tunduvalt suurem äpardus on Vilba juhitava Wiklari pankrotistumine hotelli renoveerimise käigus 1999. aasta kevadel. Wiklar jäi tehtud tööde eest võlgu kümnele ehitusfirmale. Suurema võlausaldajana on pankrotiprotsessis ka Wicom, millele Wiklar võlgneb ligi miljon krooni.

Enne seda, 1998. aasta lõpus, teeb maksuamet Wicomile ettekirjutuse 1,5 miljoni krooni ulatuses käibemaksu väljanõudmiseks. Wicom müüs Kloostrimetsa elamurajoonis majade asemel osaühingute osakuid, saades soetatud ehitusmaterjali eest käibemaksu tagasi. Maksuameti peadirektor Aivar Sõerd hindab sellise tegevuse maksupettuseks.

Kõik see viib Wicomi maine niivõrd alla, et alltöövõtjad keelduvad ilma täielikku ettemaksu saamata talle töid tegemast.

1998. aasta sügisel hakkavad erakonnad koostama valimisnimekirju 1999. aasta märtsis toimuvateks riigikogu valimisteks. Vilbal on seekord Reformierakonnale anda vaid 99 000 krooni ja ega selle eest rohkemat ei saagi, kui 36. koht üleriigilises nimekirjas.

Sel ajal hakkab poliitikute suhtumises nende mängumaale tulevatesse ettevõtjatesse sarkasmi paistma. Tekkivad jutud poliitik-ärimeeste saamatusest, oskamatusest meeskonnana töötada ja vähesest taiplikkusest sotsiaalteema suhtes.

?Ega päris suurärimehed hakkagi kandideerima, sest neil on kasulik erinevate poliitiliste jõududega häid suhteid hoida,? märkis tollane Rahvaerakonna peasekretär Indrek Kannik 1998. aasta sügisel valmisnimekirjade koostamise aegu.

Riigikogusse Vilba oma 662 häälega ei pääse. Ent sügisesed kohalikud valimised toovad talle juba 1758 häält ja kindla koha Tallinna linnavolikogus. Sealt teeb Vilba kiire hüppe abilinnapeakohale.

Sealt alates saadavad Vilbat korruptsioonimaigulised süüdistused. Küll valib ta ühistranspordi liinikonkursi võitjaks firma, mille juhtkonda on varem kuulunud Vilba alluva ja konkursi väljatöötaja Margo Tomingase abikaasa. Küll soovitab teravaid küsimusi küsinud ajakirjanikul vibraator soetada ja tahab maha raiuda Kaarli puiestee iidsed pärnad.

Samuti pole Vilba erinevalt varasematest lubadustest suutnud siiani uuendada Tallinna ühistranspordi piletisüsteemi.

Viimase aja suurem süüdistus ilmus aga eelmise nädala Eesti Päevalehes, mis kirjutab, et linnavalitsus ostis Priit Vilba pojalt Tanel Vilba firmalt M.O.B. Consults teenuseid ligi 400 000 krooni eest. Tellimused esitati kahes osas, mõlemad alla 200 000 krooni, et vältida riigihanke korraldamist. Teenuste eest maksmiseks võttis linn raha reservfondist.

Kõik asjaosalised eesotsas Vilbaga on nimetanud süüdistusi alusetuteks ja laimuks. Kaitsepolitsei algatas eelmisel kolmapäeval asja suhtes uurimise. Vilba erakonnakaaslase, linnavolikogu esimehe Rein Voogi hinnangul peab Vilba oma kohalt lahkuma, kui ajakirjanduses ilmunu tõeks osutub.

See nädal peaks Vilba saatuses selgust tooma, sest Reformierakond on lubanud temaga tõsiselt vestelda. Linnapea Jüri Mõisa vastasseis võib Vilba linnavalitsusest välja puksida.