Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Asmer küsis riigilt 50 mln ettevõtluse toetussüsteemile

Ervin Soon 17. aprill 2001, 00:00

Regionaalminister ootab vastust rahandusministeeriumile tehtud ettepanekule leida 50 miljonit krooni Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS) varem, kui laekub raudtee erastamistuludest seadusega ette nähtud 25%.

?Tänavuse EASi eelarve koostamisel lubasid nii rahandusminister Siim Kallas kui ka peaminister Mart Laar, et kui raudtee erastamine peaks edasi lükkuma, siis leitakse ettevõtluse toetusprogrammidele teised rahastamisallikad,? ütles Asmer, kes on sihtasutuste liitmisel moodustatud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse nõukogu esimees.

Asmeri sõnul oli rahandusministeeriumile ka teada, et kui raudtee erastamise raha ei laeku selle aasta esimese kolme kuu jooksul, siis pole vajaduse tõttu kaasfinantseerida välisfondide toetusi kauem aega oodata. Näiteks peab piiriületava koostöö programmi tarvis Pharelt 15 miljoni krooni saamiseks EAS ise andma 1,5 miljonit krooni, kuid seda praeguses eelarves ei ole.

Samuti ei ole erastamisraha viibimise tõttu võimalik avada nii ettevõtjatele, mittetulundusühingutele kui ka omavalitsustele mõeldud toetusprogramme, mille maht on EASi eelarves vähemalt 42,5 miljonit krooni, kuid millest praeguseks on olemas vaid 4 miljonit krooni.

Rahandusministeeriumi avalike suhete juht Hanna Hinrikus ütles, et minister Asmer on pakkunud variandina, kust riik võiks 50 miljonit võtta, omandireformi reservfondi. Kantsler Aare Järvani sõnadele viidates lisas Hinrikus, et rahandusministeerium kahtleb, kas Asmeri taotlus võimaldab reservfondi sihtotstarbe tõttu sealt raha võtta.

EASi juhataja Urmas Vahuri sõnul soovib EASi nõukogu, kuhu kuulub ka Järvan, 50 miljoni krooni kasutamise täpsustamist. Nõukogu kavatseb tulla rahataotluse juurde tagasi järgmisel istungil, mille toimumise aega pole veel kindlaks määratud.

Suurema osa rahast suunab EAS oma allasutuse regionaalarengu agentuuri kaudu üle Eesti paikneva 15 ettevõtlustugikeskuse tegevuseks, mille hulka kuulub ka toetuste ja sooduslaenude andmine.

Pärnumaa Ettevõtluskeskuse juhataja Raiko Gustavsoni sõnul ei ole rahastamistaotlusi vastu võetud ühegi programmi jaoks. Keskus on seni saadud rahaga andnud vaid konsultatsioone ning mingil määral messi- ja koolitustoetusi. ?Üks meie funktsioone on ka teabepäevade ja seminaride korraldamine, millel esitatav sõnum on aga jäänud kesiseks, sest peatunud programmide kohta pole midagi öelda,? sõnas Gustavson.

Gustavsoni sõnul tunnevad ettevõtjad agarat huvi infrastruktuuri toetuse programmi ja ettevõtete töötajate ümber- ja täiendõppe toetuse programmi vastu, kuid nende rahastamiseks pole isegi EASi eelarves raha ette nähtud.

Põlvamaa Ettevõtluskeskuse nõukogu juhi, maavalitsuse arenguosakonna juhataja Haimar Soku sõnul võimaldab praegune riiklik baasfinantseerimine vaid ettevõtluskeskusel endal funktsioneerida. ?Rahataotlusi ei saagi me vastu võtta, sest programmid on kinnitamata, taotluste esitamise korda ja nende esitamise tähtaega ei ole. Küsimusi, millal programmid käivituvad, esitatakse iga nädal,? ütles Sokk, kelle sõnul on Kagu-Eesti jaoks olulisim põlumajanduspiirkondade ettevõtlusarengu programm.

Jaanuaris kinnitas EASi nõukogu erastamisest laekuva raha osas lisaeelarve, mille järgi kasutatakse tänavu 160 miljonit krooni ning ülejäänu jäetakse reservi järgmiseks aastaks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:23
Otsi:

Ava täpsem otsing