Tööandja jälle inspektorihirmus

Seni, kuni uus seadus pole veel kehtima hakanud, pole tööinspektoreil õigus töösuhteid kontrollida. ?Riiklikku järelevalvet ei saa teostada ei töölepingu sõlmimise, muutmise ega lõpetamise seaduspärasuse üle,? kinnitas riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Raivo Paavo. ?Selline olukord annab valusalt tunda nii töötajatele kui tööandjatele.?

Riigikogus eile esimese lugemise läbinud seaduseelnõu annaks kohaliku tööinspektsiooni juhatajale ja tööinspektorile õiguse teha ettekirjutusi tööseaduste ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise korral ning kontrollida ettekirjutuse täitmist. ?Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja ja tööinspektori ettekirjutused on tööandjale täitmiseks kohustuslikud,? seisab seaduseelnõus.

Kui tööandja ei nõustu tööinspektori ettekirjutusega, on tal õigus esitada kas inspektsiooni kohaliku asutuse juhatajale või halduskohtule kaebus.

Kaebuse esitamine ei vabasta kaebajat siiski kohustusest ettekirjutust täita. Küll on kohaliku tööinspektsiooni juhatajal, inspektsiooni peadirektoril või halduskohtul õigus kaebuse esitaja taotlusel või omal algatusel peatada ettekirjutuse täitmine kuni kaebuse lahendamiseni.

Riigikogus esimese lugemise läbinud seaduseelnõu võib Raivo Paavo sõnul lahkarvamusi põhjustada küsimuses, kas tööinspektoril on õigus kontrollida töölepingu kõikide sätete täitmist või tuleb vahet teha avalik-õiguslike ja eraõiguslike nõuete vahel. ?Ametühingute tööõiguse spetsialistide seisukoht on, et neil ei ole võimalik vahet teha,? kinnitas Paavo. ?Põhiseaduse järgi peab töötingimusi kontrollima riik, olgu need sätestatud seaduse või kokkuleppega.?

Muudatusettepanekud võib seaduseelnõu kohta esitada 23. aprillini.

Kuni uue seaduse jõustumiseni tööinspektoritel töösuhete kontrollimise õigust praktiliselt pole. Varem toimunud kontrollimise lõpetas eelmise aasta 31. oktoobrist pärinev riigikohtu lahend, millega tööinspektsioon tunnistati ebapädevaks teostama järelevalvet töösuhete üle. Riigikohtu lahendit järgides tegi ka tööinspektsioon otsuse töösuhete seadusevastane kontrollimine lõpetada.

Lahendi aluseks oli ASi Hansatee Grupp kaebus tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa inspektsiooni juhataja otsuste ja tööinspektori ettekirjutuste tühistamise nõudes.

?Nii valitsebki avalik-õigusliku järelevalve osas täna õiguslik lünk,? sõnas eile riigikogus ettekande teinud Raivo Paavo. ?Ühelt poolt kohustab tööinspektsiooni põhimäärus teostama järelevalvet nii tööohutuse, töötervishoiu kui ka töösuhete valdkonnas, teiselt poolt peab volitus selleks tulenema seadusest.?

Tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitami ütluse kohaselt polnud üheski aastatel 1992?1994 vastu võetud seaduses sätestatud riiklikku järelevalvet. ?See on olemas küll nii töö- ja puhkeaja kui ka puhkuseseaduses, need aga hakkavad kehtima alles järgmise aasta 1. jaanuaril,? ütles Siitam.

Samas oli tööinspektoritel mitmete tööseaduse sätete kohaselt kohustus langetada otsuseid tööandjate taotluste kohta. ?Otsuse tegemiseks on aga paratamatult vaja asjaolusid kontrollida,? kommenteeris Siitam.

Põhjusena, miks ei oodatud järelevalve küsimustega uue tööseaduse kehtestamiseni, tõi Siitam asjaolu, et uue seaduse vastuvõtmise aeg pole ette teada, töölepingu nõrgem pool, töötaja, vajab aga kaitset. ?Seetõttu peab olema riigil õigus töösuhteid kontrollida,? väitis Siitam.