Valitsus palkab ilukirurge

Valitsuse kukkuvat populaarsust tõstma ning Euroopa Liiduga liitumise vastaste osakaalu vähendama on palgatud vähemalt kolm ajakirjanikku.

Endine raadiohääl Anne Osvet (kuupalk 13 300 krooni) nõustab peaministrit, Eesti Päevalehe üks juhtfiguure Hannes Rumm (palk veel määramata) juhib tõenäoliselt tänasest Euroopa Liidu infosekretariaati. Majandusministeeriumi jahedaid suhteid ajakirjandusega silub ajakirjanikuharidusega Ülo Veldre (palk 29. palgaastme järgi 6000 krooni pluss 3000 krooni lisatasu).

Meedia-abi vajas ka Tallinna linnavalitsus, palgates konsultandiks ajakirjaniku taustaga suhtekorraldaja Peeter-Eerik Otsa (kuupalk 12 000 krooni).

Kas ja kui ruttu uued jõud kehvi numbreid keerata suudavad, on siiski lahtine. ?Nõunikud juhtidele uusi nägusid pähe ei maali, neile saab vaid kerget kosmeetikat teha,? nentis mitmendat aastat peaministri nõunikuna töötav Kaarel Tarand (kuupalk 14 300 krooni). ?Poliitikud ise peaksid olema esimesed suhtekorraldajad ja müügimehed, meie ülesanne on leida vaid kanal.?

Paraku on mitmed poliitikud olnud kehvad müügimehed, pakkudes tarbijaile võlts- või aegunud kaupa.

Kaarel Tarandi nõustatav peaminister Mart Laargi hakkas andma ebakindlaid ja mitmeti mõistetavaid vastuseid, kui Edgar Savisaare pildi tulistamise asi ajakirjanikeni jõudis. ?Piisanuks sellest, kui Laar enne vastamist veidigi mõtlemisaega oleks võtnud,? näitas Kaarel Tarand õigemat teed. ?Ajakirjanikud lepivad üldiselt sellega, kui neile näiteks kolme tunni pärast ammendav vastus anda.?

Vääratusi on ette tulnud ka majandusminister Mihkel Pärnojal, kes pärast nn näpuvea ilmsikstulekut üllatust teeskles ja vea parandada lubas. Ometi oli ta juba mitmeid kuid varem kirjutanud alla kirjale, milles anti lubadus määruses olevad vead parandada.

Kiiret pööret asja valgustamisse pole suutnud tuua nõunik Veldregi. Kütusevea eksperthinnang kuulutati ametkonnasiseseks kasutamiseks mõelduks, veategija aga haigestus pärast seda, kui ta Äripäeva intervjuu küsimused kätte sai.

?Maine kujundamine pole missivõistlus, et käid mõned korrad laval, võid krooni pähe ja üleöö kuulsaks saada,? rääkis Veldre ministeeriumi populaarsuse tõstmise põhimõtetest.

Teine rahva pahameele sihtmärk, teede- ja sideministeerium, hetkel maine parandamise nõunikku palgata ei plaani. ?Rahva nõndanimetatud õiglast pahameelt raudtee erastamise pärast see nagunii ei vähendaks,? sõnas ministeeriumi pressiesindaja Aap Tänav.

Küll tõdes Tänav, et kaks pressitöötajat, kes ministeeriumis praegu palgal, põhjalikku informatsiooni anda ei jõua. ?Aga kui infot on vähe, tekib nii ajakirjandusel kui ka rahval asjast vale arusaam.?

Kaarel Tarandi hinnangul on riigi- ja valitsusasutustest antava teabe hulk siiski piisav. ?Võrreldes paari aasta tagusega, mil näiteks valitsuse istungi kohta sai teavet alles õhtul, antakse paljud asjad juba enne istungi algust teada,? rääkis Tarand. ?Küsimus on pigem info edastamise sisulises tasemes.?

Avalike suhete alal töötajate probleemiks pidas Tarand ka tegevusala väikest traditsiooni Eestis, mistõttu riigiasutustes suurenev suhtekorraldajate hulk alles otsib identiteeti.

Ka mõjutab info andmist asjaolu, et avalike suhete töötajal tuleb korraga olla kahe isanda teener, anda riigiametnikuna objektiivset infot, teiselt poolt aga arvestada ministeeriumi või ametkonna juhi poliitilist kuuluvust ja eelistusi.