Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kalapüük mõjub nagu narkootikum

Vilve Torn 27. aprill 2001, 00:00

?Eelpool toodud mõte vastab tõele, kuid ma pole kunagi kahetsenud sel moel aja ja raha kulutamist,? ütleb viis aastat ainult lendõngega kala püüdnud Jaanus Kodar. Kodara sõnul pole lendõngega kalastamises midagi uut. ?Kõik on ammu unustatud vana.?

Esimesed kirjeldused kunstputukaga kalapüügist ulatuvad Kodara sõnul III saj m.a.j. Sajandeid hiljem muutus lendõngega kalapüük elitaarseks harrastuseks just kõrgklassi seas. Näiteks Inglismaal pidi aadlik oskama kahte asja: ratsutada ning lendõngega püüda, Tsaari-Venemaal oli lendõngega püük lubatud aga vaid tsaari õukonna liikmetele. Keelust üleastujad said piitsa. Tänapäeval nii karmid nõuded ei kehti ning lendõngega püüdmist võib harrastada igaüks.

Soomes selle kalapüügiliigi ühe parima Petteri Surakka sõnul annab lendõngega püüdmine parima võimaluse loodust tundma õppida. ?Olen leidnud end rinnuni veest olukorras, mil vee temperatuur on 0 °C. Olen roninud ligipääsmatutes jõeäärsetes võpsikutes tuhandete sääskede keskel, olen käinud kümneid kilomeetreid raske seljakotiga. Samas olen ka istunud kaunil päikesepaistelisel päeval jõekaldal ja nautinud looduse ilu. See on ühesõnaga nagu narkootikum, mis sunnib kord proovinut aina uuesti proovima.?

Surakka on veendunud, et need kalamehed, kes kordki lendõngega püüki proovivad, on suure tõenäosusega müüdud hinged.

Kodar ütleb, et lendõngega kalapüük on üks inimlikumaid kalastusviise, kuna püügil kasutatakse tavaliselt ühe kidaga konksu. See haarab kala vaid mokast ning seda on kala vigastamata kerge eemaldada. Spinningupüügil see nii ei ole. Minu küsimusele, miks siis nii, vastab Kodar, et sel moel säilitatakse kalade populatsioon ka järgmistele põlvkondadele. ?Meile on olulisem püügiprotsess ja sellega kaasnev hasart.?

Lendõngega kalapüüdja varustus koosneb ridvast, rullist, heitenöörist, koonusnöörist, lipsust ja kunstputukast. Kodar selgitab, et kui spinninguga püüdmisel on raskuseks lant, siis lendõngega püüdmisel on raskuseks heitenöör.

Ridvad ja nöörid liigitatakse kalamehe sõnul eri omaduste järgi klassidesse. Nöörid on klassifitseeritud klassidesse 0?15. Mida väiksem number, seda kergem nöör. Nöörid on ujuvad ja eri kiirusel uppuvad, samuti on erinevate heitetüüpide jaoks erinevaid nööre. Ridvad liigitatakse tootjapoolse soovitusega. Kodar ütleb, et võhikul on kergem alustada nööriga, mis on üks klass raskem, kui annab ridva soovitus. Esimest korda lendõnge proovides võiks algaja kalamees valida 8?9 jala pikkuse (240?270cm) ridva. Sinna juurde kuuluv nöör peaks olema klassist 4?6. Selline valik on Kodara sõnul Eesti oludesse kõige sobilikum.

Kodar lisab, et ritvade valikul on võimalused väga erinevad: on ühekäeridvad (väiksemad ja kergemad, pikkusega 5?11 jalga, klassides 0?15) ja kahekäeridvad (pikkusega 12?18 jalga ja klassides 7?13).

?Uskuge, püüdes kerge ridvaga ka 200 grammi kaaluva kalapoja, on püüginauding sama suur kui spinninguga paarikilost kala püüdes.?

Kodar lisab, et lendõngega on võimalik püüda igat liiki kalu, kuid kõige sportlikum on püüda jõeforelli, harjust, meriforelli, lõhet ja turba. Viimasel ajal on väga populaarseks muutunud ka haugipüük.

Lendõngega saab kala püüda igal pool ? jõgedel, järvedel, merel, kuid kõige paremad püügikohad on siiski kärestikud ja kosed, kus vesi elab ja voolab, selgitab Kodar.

Kodar lükkab ümber väärarvamuse, et raskesti ligipääsetavad ja võsaste kallastega Eesti jõed ei ole lendõngega püüdmiseks sobivad. ?Eestis on kõik võimalused olemas, leidub häid forellijõgesid, kus on looduslik kala ning väikesearvuline püüdjate kontingent. Tean püügikohti, mida pole veel teiste kalameeste poolt avastatud.?

Hea ülevaate Eesti jõgedest saab Eesti lendõnge-aktivistide koostatud kodulehelt http://www.flyfishing.ee. Kui on võimalik Eestist kaugemale vaadata ja paremaid püügikohti otsida, siis väga head kalastuskohad on Põhja-Skandinaavias, kuid maailma parim kalastuskoht on vaieldamatult Koola poolsaar. ?See on lendõngega püüdjate Meka, kus on ligikaudu 20 000 jõge ja oja. Juunis ja juulis saab tänu polaarpäevale seal kala püüda ööpäev läbi,? ütleb mitmeid kordi Koola poolsaarel viibinud Kodar.

Headeks püügikohtadeks peetakse ka Kariibi merega piirnevaid alasid ja saari. Eriti mõnus on kalastada Kuubas 30 cm sügavuses vees asuvatel korallriffidel ning soolases vees. Just seal leidub bonefish?i. Nimetatud kala stardikiirus on 50 km tunnis, kala ise on aga väike, kaalub vaid 1?3 kilo.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:08
Otsi:

Ava täpsem otsing