Kerge metallkamin on eelkõige meeleolu looja

Ahti Kooskora 02. mai 2001, 00:00

Hea kamin on enamat kui vaid küttekeha. Soojuskiirgus, valgus, praksuvad puud ning lõhn loovad meeldiva õhkkonna. 70ndate energiakriisi ajal hakati maailmas taas tähelepanu pöörama küttekolletele, milles kasutatakse puitu. Kaminate ja ahjude tehnoloogiline areng tegi võimsa hüppe. Pärast raudse eesriide langemist jõudsid need tehnoloogilised uuendused ka meile. Kasutusele tuli uus mõiste kaminahi ? küttekeha, milles on ühendatud ahju efektiivsus ja kamina õdusus.

Küttekolded võiks jaotada kolme tüüpi. Esimese moodustavad ahjud, mille mass on üle 1000 kg. Tegemist on soojust salvestavate küttekehadega ? enne põlevate gaaside korstnasse suunamist akumuleeritakse soojus kolde seintesse ning selle külge liidetud soojamüüri. Klaasustega südamik annab visuaalse kontakti elava tulega. Selline küttekeha, paigaldatuna hoone keskmesse, võimaldab ära kütta kogu elamise. Seda tüüpi (kamin)ahi sobib eelkõige siis, kui ahiküte on peamine kütteliik.

Teise tüübi moodustavad kergemad kaminahjud, mille mass on vahemikus 600?1000 kg. Nende puhul on soojustsalvestav pind väiksem ja nad sobivad ühe ruumi kütmiseks või kasutamiseks suvilates. Seda tüüpi kamin sobib ka juhul, kui ahiküte ei ole peamine, vaid lisavõimalus.

Kolmas tüüp on küttekolded massiga alla 600 kg. Nimetus kamin sobib seda tüüpi kolletele kõige paremini. Traditsioonilisest kaminast erinevad nad vaid selle poolest, et lisandunud on klaasist uksed ning nii mõnigi on saanud vägagi stiilse ja kaasaegse disaini.

Kergete kaminate massist ei piisa, et vajalikul määral soojust salvestada ning nad annavad sooja vaid seni, kuni koldes põleb tuli. Sellised kaminad omavad eelkõige esteetilist funktsiooni ?päikeseakvaariumidena? ja sisustuselementidena.

Kamin on oluline osa sisustusest, seetõttu on väga tähtis nende esteetiline väljanägemine. Kindlasti peaks kamin rõhutama sisustuse üldmuljet ning olema sellega kooskõlas.

Kamina võib soetada komplekteeritava valmiskaminana või laduda kohapeal ? usaldada tootja (tehase) pakutavat või lasta sisekujundajal disainida. Nägusa kamina kujundamisel kombineeritakse omavahel kamina mõjud (soojus, valgus, hääl, lõhn) ning kamina välimus (suurus, materjalid, pinnaviimistlused ja värvid).

Nii eramus kui ka kortermajas tuleb uurida konstruktsioonide kandevõimet ja sellest tulenevalt valida sobiliku massiga kamin. Kergeid metallkaminaid võib kasutada peaaegu alati, kuna mass ei ole takistuseks. Tihti on just seda tüüpi kaminad efektsed disainielemendid maitsekalt sisustatud kodus.

Kui minnakse seda teed, et kamina laob üles ehitusmeister, siis sellist meest ei tasu otsida kuulutuse peale või palgata juhuslikku inimest. Häid pottseppi, kes korraliku kamina algusest lõpuni valmis meisterdavad, tuleks vaid soovitajate kaudu leida ? tegemist on niivõrd spetsiifilise ametioskusega.

Kui renoveerimise käigus on plaanis senine süsteem vahetada ahikütte vastu, tuleks eelkõige valida esimest tüüpi (kamin)ahi. Müüt, et majasse, kus varem pole küttekollet olnud, ei õnnestu kaminat teha, ei pea tänapäeval enam paika. Põhimõtteliselt on ka paneelmajja võimalik kamin ehitada. Korrusmajade puhul on ülemiste korruste elanikel selline ettevõtmine üsna lihtsalt teostatav juhul, kui leitakse võimalus suitsulõõride rajamiseks. Alumise korruse elanikele läheb lõõride rajamine liiga kulukaks.

Kamina suitsulõõr on nii kamina efektiivsuse kui ka tuleohutuse osas väga oluline element. Tuleohutusnõuded on selles osas märgatavalt karmistunud ning seda peab eriti silmas pidama renoveerimisel.

Üldjuhul tuleb iga küttekolle ühendada omaette suitsulõõriga. Lahendusi, kus samasse lõõri juhitakse erinevate korruste küttekolded, ei tohi enam kasutada. Kortermajades tuleb enne kontrollida, ega plaanitud lõõri ei ole juba ühendatud mõnd küttekollet.

Suitsukorsten peab olema omaette tarind. Kindlasti ei tohi korstnat kasutada teiste konstruktsioonide kinnitamiseks või toestamiseks. Süvendite tegemine, torude, juhtmete ja muude suitsulõõri juurde mittekuuluvate seadiste paigaldamine suitsulõõri sisse või külge on keelatud.

Ehitusnorm ütleb, et põlevmaterjalist ehitisosad tuleb paigutada nii kaugele suitsulõõri seina välispinnast, et nende temperatuur ei tõuseks üle 80 °C. Üldjuhul on see nõue täidetud, kui põlevmaterjalist ehitisosa ja lõõri välispinna vahele jääb 100 mm. Põlevmaterjalist vaheseintest või -lagedest läbiminekul tuleb see vahe täita mittepõleva soojapidava materjaliga (spetsiaalne mineraalvill, keramsiit, liiv, vm).

Et kamin oleks mugav, õdus ja ohutu, peab suitsulõõril olema hea tõmme. See sõltub mitmest tegurist, eelkõige korstna ehitusest, kõrgusest ja sellest, kui palju korsten ulatub üle katuse pinna (harja). Lisaks on ka veel väliseid tegureid. Selleks, et kamin tõmbaks, peab olema õhu juurdevool. Renoveerimise käigus paigaldatakse kindlasti uued säästlikud aknad. Need on paraku nii tihedad, et kindlasti tuleb tagada (läbi filterklappide seinas, aknaraamis või läbi tuulutusakna) värske õhu kompenseerimine.

Niiskus takistab korraliku tõmbe tekkimist. Korstna kaitsmiseks on soovitav kasutada suitsulõõri ülemises otsas horisontaalset katet (?katust?), mis laseb suitsugaasid välja, kuid takistab vihma ja lume pääsemist korstnasse.

Kamina tõmbe parandamiseks võib kasutada mehhaanilisi imemisseadmeid. Nende kasutamine on hädavajalik sundventilatsiooniga korrusmajade ülemiste korruste suitsulõõride juures ? muidu ei teki suitsulõõris vajalikku tõmmet.

Vanadele lõõridele tuleb renoveerimise käigus teha kindlasti kõlblikkuse kontroll. Eelkõige tuleb suitsulõõrid puhastada ning seejärel kontrollida korstna tihedust ja pinnatemperatuure välispinnal.

Klaasuksega kamina süütamisel tuleb jälgida kindlaid reegleid, nii püsib klaas puhtana ega tahmu. Kuivad puud asetatakse koldesse püsti ja süüdatakse vaid keskelt (mitte kogu ahjutäie ulatuses). Süütamiseks kasutada ainult tikke ja vähesel määral ajalehepaberit. Võimalikult kiiresti tuleb põlemistemperatuur koldes viia piisavalt kõrgeks (ja hoida kõrgena), nii ei jää suitsugaasidesse tahmavaid, pigitavaid või tõrvavaid aineid. Ehk lihtsamalt öeldes tuleks kindlasti kasutada kuiva puitu.

Kamin on hea võimalus jäätmete hävitamiseks, aitab see ju prügiveokulusid kokku hoida. Jäätmete põletamine on täiesti õigustatud, kui peetakse kinni kahest põhireeglist: jäätmeid (v.a ajalehti) ei kasutata kunagi tule süütamiseks ning jäätmed peavad olema kuivad. Teatud plaste, nagu polüvinüülkloriidi (PVC), polüuretaani (PUR) ja polüamiidi (PA), ei tohi üldse põletada. Tulemuseks võib olla sedavõrd ummistunud korsten, et päästab vaid lammutamine.

Kamina rajamisega kaasneb ka üks lisamure ? kaminapuud vajavad ruumi, kus neid hoida. Eramus pole see enamasti probleemiks, aga kortermajasse kaminat rajades tuleb sellele varakult mõelda. q

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:07
Otsi:

Ava täpsem otsing