Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Normaga spekuleerijad tõstsid optsiooniturgu
Eile avaldatud statistika kohaselt kirjutati aprillis optsioone välja 84 miljoni kroonises mahus. Võrreldes märtsikuuga kirjutati optsioone välja ligi 58 miljoni krooni võrra ehk kolm korda enam. ?Investorite meelestatus on muutunud ja turult oodatakse positiivset käitumist,? põhjendas optsioonituru kasvu enamiku optsioonilepingutest kirjutava Hansapanga tuletisinstrumentide osakonna juhataja Pärt Kivaste.
Optsioon on tuletistehing. Optsiooni ostja saab endale õiguse omandada tulevikus kokkulepitud ajal näiteks aktsia kindla hinnaga, mille eest ta maksab optsiooni kirjutajale preemia. Aktsia ostmise kohustust optsiooni ostjal ei ole. Seega juhul, kui optsiooni omanik eeldab, et aktsiahinnad liiguvad ülespoole, kuid tegelikult seda ei juhtu, ei tule aktsiaid välja osta, vaid kaotada saab ainult makstud preemia.
Hüppeliselt kasvas aprillis Norma aktsiale kirjutatud optsioonide arv. Kui märtsis kirjutati Norma aktsiale vaid ligi kümnendik optsioonidest, siis aprillis ulatus Norma aktsia osakaal sõlmitud optsioonilepingutest peaaegu pooleni.
?Norma aktsias on spekuleeritud sellele, et aktsia hind dividenditootlusest tõuseb,? ütles Kivaste.
Kivaste sõnul on Norma aktsiale kirjutatud mõned suuremahulised lepingud, kuid lepingute arvu aluseks võttes on liidriks siiski Hansapanga aktsia.
Norma aktsia hind on märtsi lõpust alates tõusnud 15 protsenti ehk 7 krooni. Arvestades ligikaudu 3kroonist optsioonihinda, oleks võit investorile märkimisväärne.
?Lõppkokkuvõttes kujuneb edukus sellest, milline on olukord optsioonilepingu lõppemise ajal,? ütles Kivaste, kuid möönis, et Norma optsioonid on olnud edukas investeering.
Eesti Telekomi aktsiale kirjutatud lepingud moodustasid aprilli lõpus ligi kolmandiku ning Hansapanga aktsiale kirjutatud otsioonilepingud 21 protsenti kirjutatud lepingutest.
Aprillis väljakirjutatud lepingutest üle poole on lühiajalised, lõppedes juba maikuus. Kolmandik optsioonilepingutest lõpeb juunis.
Investorite meelemuutusest ning positiivsemast nägemusest annab tunnistust pikemaajaliste optsioonilepingute sõlmimine. Augustis, septembris ja oktoobris lõpeb igas kuus üle 4% väljakirjutatud optsioonilepingutest.
Optsiooniturul tegutsevate investorite usku aktsiahindade tõusu peegeldab ka müügioptsioonide vähesus. 99,6 protsenti sõlmitud optsioonidest on ostuoptsioonid. Märtsi lõpus oli müügioptsioonide osakaal 6,5 protsenti ja veebruaris 9 protsenti.
Kivaste sõnul kasvab Eesti investorite teadlikkus optsioonide kasutamisest pidevalt ning vastavalt turuolukorrale püütakse optsioonide pakutavaid võimalusi maksimaalselt ära kasutada.
Kui aktsiaturg elavneb, toimub sama ka optsiooniturul. EVK statistika järgi oli Eestis eelmise aasta lõpus 814 aktiivset investorit, kes tegid oma aktsiatega aastas vähemalt viis tehingut.
Optsiooniturul aktiivseid tegutsejaid on spetsialistide hinnangul aktsiaturul tegutsejatest veelgi vähem, moodustades aktiivsete investorite arvust kuni viiendiku.