Kas Eesti ei köida enam põhjanaabri turiste?

09. mai 2001, 00:00

Tallinna Sadama andmetel vähenes sadamat läbinud reisijate arv esimese nelja kuuga 75 000 võrra 1,41 miljonini ehk 5%. Soome Kauppalehti andmetel vähenes esimeses kvartalis reisijate arv Soome ja Eesti vahel 62 000 inimese ehk samuti ca 5 protsendi võrra.

Äripäeva meelest on ka 5protsendiline reisijate arvu vähenemine rahutusttekitav. Oleme ju harjunud transiidivoogude, sealhulgas välisturismi pideva suurenemisega. Eestisse reisimisest, välisturistidest sõltub suurel määral teenuste, kokkuvõttes kogu meie maksebilanss.

2000. aastal läbis Tallinna Sadamat 6 miljonit reisijat edasi-tagasi arvestuses. Et Helsingi suund andis sellest 89%, samas on üle lahe reisijatest hinnanguliselt 80% Soome kodanikud, siis vähenes reisijate hulk eelkõige soomlaste arvel.

Negatiivsed suundumused, mis on Soome pool aset leidnud, mõjutavad Eesti turismi tugevasti.

Eesti sulges millegipärast oma turismiinfo keskuse Helsingis. Siiapoole turismi jäid populariseerima peamiselt laevakompaniid, ja kindlasti on nad eluliselt huvitatud reisijate hulga suurendamisest edaspidi. Ent kas meie ametlikul riiklikul tasandil mõeldi, et soomlasi käib siin niigi küll, et rohkem polegi vaja pingutada?

Tundub siiski, et kõige rentaablim on ikkagi sinna raha kulutada, kust on võimalik suurimat kasvu saavutada. Ja selleks suunaks jääb veel väga kauaks ajaks, kui mitte igaveseks, Soome.

Soomlastest turistide arvu võis vähendada otsustav võitlus piraatkaubandusega Kadaka turul. Tallinna Sadama tollis on hoiatused, et piraatkaup, ka n-ö oma tarbeks hangitu, võidakse turistidelt konfiskeerida. Samas ei saa aga piraatkaubanduse likvideerimine, korra majja löömine, olla turistide vähenemise peapõhjus, kuna reisijate mahud on veelgi rohkem kukkunud Helsingi-Stockholmi suunal.

Eesti peab edaspidigi võitlema oma legaalse kaubanduse eest. Tax free-kaubandus tuleb säilitada kuni võimaliku Euroopa Liitu astumiseni ja Eesti peab nõudma hilisemat üleminekuperioodi tax free?le. Tax free ?saarekesi? on ju tänase euroliidu sees küll ja küll.

Samuti on Euroopa Liit kehtestanud endale üleminekuperioodi nt tööjõuturu avamisele ? mängime siis ELi enda ülemineku-reeglite järgi.

Soomlaste rännuaktiivsusele võib olla halvasti mõjunud aktsiakursside järsk langus Helsingi börsil sel aastal. Väga halvasti on käsi käinud Sonera aktsial, lood pole oluliselt paremad rahvusliku uhkuse Nokia aktsiaga. Langused on kordades, raha tuli ja raha läks.

Ja lõpuks: õlle (taas)sissevedu Soome. Alates veebruarist võib euroliidu maadest tuua Soomesse 32 l õlut, enne oli norm 15 l. Eestist võib endise ühtse normi, 15 l, asemel tuua üksnes 16 l. Seega oleme kaotanud atraktiivsuses, aga mitte enda süül.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing