Teisipäev 21. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Uus valitsus viib investorite mõtted Jaapani aktsiatele

Tõnis Arnover 09. mai 2001, 00:00

Junichiro Koizumi üllatuslik tõusmine peaministriks on tekitanud välisinvestorites lootuse, et lõpuks ometi on Jaapan saanud valitsusjuhi, kes on suuteline ellu viima tõsiseid struktuurireforme. Need aitaksid riigi majanduse välja tuua juba kümme aastat kestnud varjusurmast ning lahendada pankade halbade laenude probleemi. Peamised lääne fondid jagavad oma klientidele vähehaaval Jaapani aktsiate ostusoovitusi, et tärkavat börsitõusu mitte maha magada. Pealegi soosib praegune jeeni suhteliselt nõrk kurss Jaapani aktsiate ostmist.

Börsistatistika kinnitab, et välisinvestorid on hakanud sel aastal Jaapani börsile naasma, kirjutab Briti ärileht Financial Times. Tokio börsi tehingutest teevad välismaalased umbes pooled ning nende käitumine mõjutab börsi tugevalt. 1999. aastal ostsid välisinvestorid Jaapani firmade aktsiaid 1578,6 miljardi Eesti krooni eest ning Topixi indeks kerkis aastaga 58,6%. Eelmisel aastal müüsid välisinvestorid aktsiaid 33,9 miljardi krooni eest ja indeks langes 25,7%. Aprilli kolme nädalaga ostsid välismaalased Jaapani aktsiaid 130,6 miljardi krooni eest, mis näitab nende eelistamist Euroopa omadele.

Mitu analüütikut on rõhutanud, et seni on turud ja Jaapani poliitikud olnud eri arvamusel, kuidas Jaapani majandus tuleks jälle jalule tõsta. Nüüd on hakanud arvamused lähenema, iseäranis pärast uue valitsuse tulekut.

Junichiro Koizumi parlamendis peetud programmkõne võeti hästi vastu, ehkki ta täpsemaid reformi üksikasju ei paljastanud. Rahvale meeldis tema väga selge ja otsekohene sõnakasutus, mis pole Jaapani poliitikas tavaline, ning investoritele meeldis, et ta ei taganenud ühestki oma varasemast lubadusest. Koizumi ütles lahti eelmiste valitsuste poliitikast, mille eesmärk oli majandust turgutada suurte abipakettidega ja mis ebaõnnestusid üksteise järel.

Peaminister tunnistas avalikult, et riigi majandus on 1990. aastast peale vähikäiku teinud ning et ta peab oma tähtsaimaks ülesandeks maailma suuruselt teise majanduse tervendamist. See eeldab tema sõnul laenukraanide kinnikeeramist ja riiklike kulutuste kärpimist. ?Ükskord on aeg lõpetada võlgu elamine ja alustada vanade võlgade maksmist,? rõhutas ta.

Esimese kokkuhoiusammuna vähendas valitsus aprillis alanud rahandusaastal emiteeritavate riiklike obligatsioonide mahu rahandusministeeriumi kavandatud 4785 miljardilt jeenilt 4350 miljardile. Jaapani kogu laenukoorem on 96 470 miljardit krooni, mis moodustab 130% sisemajanduse kogutoodangust ning on arenenud riikide suurim. Riiklike kulude vähendamise ettepanekud koostab valitsus lähiajal ning need võivad kujuneda üsna valuliseks ning toovad tõenäoliselt kaasa tööpuuduse suurenemise.

Valitsus vähendab riigi abi raskustes pankadele ja muudele finantsinstitutsioonidele, kellel on halbu laene kokku 17 540 miljardi krooni eest, ning avaldab neile survet lootusetute laenude mahakandmiseks. Kümne aastaga on halbade laenude koormat õnnestunud vähendada ainult poole võrra, kusjuures järel on kõige lootusetumad. Suutmatus või poliitikute tahtmatus halbade laenudega tegelda on olnud üks peamisi Jaapani majandushädade põhjusi.

Kuid samal ajal tunnistavad analüütikud, et kui Jaapan oleks oma halbade laenude probleemi väga karmilt lahendanud, siis oleks selle mõju tunda saanud nii Jaapan kui ka USA. Sellisel juhul oleksid jaapanlased pidanud välja võtma USAsse tehtud suuri investeeringuid, mis aitasid kaasa Ameerika majanduse õitsengule.

Uue peaministri ebaharilikku käitumist näitab seegi, et ühe esimese sammuna tegi ta soovituse põhiseaduse muutmiseks, mis võimaldaks tulevikus peaministrit valida rahval, mitte parlamendil. Suhete tihendamiseks rahvaga soovitas Koizumi minna kabineti liikmetel linnadesse rahvaga kohtuma ning luua internetis oma kodulehekülg.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing