Eksminister loobus alusetult saadud kodakondsusest

Kubri sattus viis aastat tagasi tähelepanu keskmesse, sest ametnikud tunnistasid talle Eesti passi andmise kahetsusväärseks veaks. Tema vanemad ja vanavanemad ei olnud sündinud Eestis.

Kubri ütles, et andis äsja kodakondsusameti büroosse taotluse, et saada õigetel alustel uus pass. Ta kutsub üles teisigi, kel passi saamine olnud kuidagi kahtlane, samamoodi käituma. Kokku võib neid olla kümneid tuhandeid.

Riigikogu liikme Mart Nuti väitel jagunevad nn valepassi omanikud kaheks. On heauskseid, kes mõtlevad, et on sünnijärgsed kodanikud, ja inimesi, kes on saanud passi ametniku näpuveana. Teistel puhkudel on passitaotleja esitanud oma vanemate kohta teadlikult valeandmeid või võltsinud dokumente.

Et kodakondsus- ja migratsiooniametis (KMA) tohib nagu teisteski riigiametites info ajakirjandusse liikuda ülemuste kaudu, eelistavad KMA töötajad nn valepassidest rääkides varju jääda. Neljasilmavestlustes ütlevad nad erinevaid libapasside arve: mõnekümnest tuhandest 80 000ni. KMA ametlikud andmed ütlevad, et leitud on 79 alusetut passi.

Umbes poolte libapasside saamislugusid hindavad KMA töötajad korruptiivseteks, st meelehead on antud kas KMA, arhiivi- või teistele ametnikule.

Kokku on KMA ametlikel andmetel eelmise aasta lõpu seisuga välja antud 1,2 miljonit passi. Nendest umbes 3?8 protsenti võivad probleemseks osutuda.

Libapasse on saanud ka allilmategelased ning poollegaalsed ärimehed. Libapassidel on KMA töötajate hinnangul omadus paljuneda. Kui mõnel vanematest on kahtlaselt saadud pass, võib see edaspidi lapsele peavalu tekitada.

Praegu käib KMA kohut kunagise tuntud relva- ja metallikaupmehe Ivan Smolnikoviga. Tema rajatud Konestonist, metalli- ja relvaäriimpeeriumist, on alles varemed. KMA tahab Smolnikovilt ära võtta seda vähest, mis talle on jäänud, passi, sest selle saamise alused on valed.

Aasta tagasi sekkus Smolnikovi juhtumisse Vene saatkond. KMA töötaja kutsuti saatkonda, kus talle demonstreeriti Smolnikovi KGB toimikut. Sellest pidi nähtuma, et Smolnikov on pärit Petserist ja tal on õigus Eesti passile.

Smolnikovi kaitsma asudes ei tajunud saatkond ilmselt, et KGB taustaga inimesi vaatab KMA eriti hoolikalt, kommenteeris üks KMA töötajaid.

Neli aastat tagasi menetles politsei kriminaalasja, mis puudutas lennundusärimehe, oma firma Enimex lennukitega välisministeeriumi VIPe ja presidenti teenindanud Anatoli Kopijevski passisaamist. Keegi daam tõi KMAsse tõendi Kopijevski isa sünni kohta, mis osutus võltsituks. Uurimine lõppes nulliga, sest politsei ei suutnud süüdlasi tuvastada.

?Valepassi saanute hulgas on väga palju Petserist pärit inimesi,? väitis Smolnikovi juhtumi taustal endine kauaaegne KMA büroojuhataja Allan Lahi. ?Kriitilisemad piirkonnad on Ida-Virumaa ja Tallinn.?

Nii Allan Lahi kui ka teiste kodakondsuse asjatundjate väitel ulatub libapasside ajalugu 1992.-1993. aastasse. 1933. aastal anti välja kõige rohkem passe: 355 000. Tol ajal oli passi saamise alus kollane rahvastiku arvestuse kaart, millele inimesed märkisid oma vanemad ja kinnitasid allkirjaga andmete õigsust. Andmete tõelevastavust ei pidanud passitaotleja alguses kinnitama ühegi dokumendiga. Ühes büroos läksid rahvastiku arvestamise kaardid kaduma. Seal anti passe välja elanike poolametlike nimekirjade alusel.

Seetõttu on 1992-1993 KMAs kuulutatud n-ö riskiaastateks ja tol ajal välja antud passide alusdokumente vaadatakse eriti hoolikalt.

Neli aastat tagasi ütles tollane siseminister Märt Rask ühes avalikus esinemises esimest korda sõnad ?heauskne libakodanik?. See näitas et riik on probleemi mõistnud, kuid soovib nendega ümber käia pehmetes kinnastes.

?Miks nendega ei taheta avalikult tegeleda, ei kutsuta enne ID-kaartide ja uute passide tulekut üles end legaliseerima? Kardetakse ilmselt tänavale tulevat mingit frustreerunud mässajate hulka,? arutles üks endistest KMA pikaaegsetest töötajatest.

Riigikogu liige Mart Nutt ütles, et peab õigeks, kui KMA kutsuks üles inimesi, kes pole päris ausalt oma passi saanud või kel on oma päritolu puudutavaid kõhklusi, end legaliseerima. Kodakondsusseadus näeb ette, et neid ei karistata. Nad saavad esitada uue kodakondsustaotluse. Inimestelt, kes on saanud passi dokumente võltsides, peaks selle ära võtma. ?Pass on nagu juhiluba. Ära peaks võtma nendelt, kellel ei peaks seda olema,? arvas Nutt.

KMA avalike suhete juhi Merike Jürilo väitel selguvad alusetult väljastatud passid siis, kui isik esitab taotluse passi väljavahetamiseks. Sel juhul saadetakse kirjalik otsus ka taotluse esitajale, kel jääb üle valida, kas taotleda välismaalase passi või Eesti kodakondsust naturalisatsiooni korras.