Ebaseaduslik ehitamine läheb maksma jakobsoni

Nõmmel Hiiu tänaval on lõppjärgus vana lagunenud puumaja renoveerimine. Endisest tondilossist on saanud värske väljanägemisega luksusmaja, kuhu tuleb neli korterit ning kus ühe korteri hind ilmselt tavakodanikul üle jõu käib. ?Kuu aja pärast peaks valmis olema,? teatavad maja ümber liikuvad ehitusmehed.

Mingit projekti ja ehitusluba Hiiu tänavama maja ehitajal aga pole, veebruaris sai ta Nõmme linnaosavalitsuselt ettekirjutuse, mis kohustas ehitusloa taotlemist ning selle saamiseni ehituse peatamist. Luba ei taotletud, maja ehitus jätkus ning märtsis sai maja ehitaja 530 krooni haldustrahvi. Ka see pisike summa on kohtus vaidlustatud, sest majaomaniku väitel teeb ta vaid väikesi ümberehitusi, milleks pole lube vaja.

Omavolilise ehitustegevuse eest sai mullu trahvi 95 inimest kokku summas 45 780 krooni. Üldse avastati ebaseadusliku ehitamise juhtumeid 573, ehitus peatati 27 korral.

Keskkonnainspektsiooni nõuniku Henn Altoni sõnul on ehituse trahvid nii väikesed tõenäoliselt selle tõttu, et neid määravad omavalitsused. ?Ei saa ju oma naabrimehele suurt trahvi väänata,? ütleb ta.

Maksimumtrahv omavolilise ehitamise eest on 100 päevapalka ehk 5300 krooni, kusjuures kohalik omavalitsus võib maksimaalselt trahvida rikkujat 10 päevapalga ehk 530 krooni ning kohapeal 5 päevapalga ehk 265 krooniga.

Jõelähtme vallavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna juhataja Villem Viikholmi sõnul avastati vallas eelmisel aastal kolm ehitusnõuetega seotud rikkumist ning suurim trahv oli umbes 1000 krooni. ?Kui inimene asub kohe rikkumist likvideerima, hangib load, siis on ka trahvimise osas teine lähenemine kui inimesele, kes midagi ei tee,? selgitab Viikholm.

Väiksed trahvid olid ka metsaga seotud õigusrikkumiste, sealhulgas metsavarguste eest ? keskmiselt 940 krooni isiku kohta. Metsarikkumiste kogunes trahviraha aastaga 831 436 krooni, tekitatud keskkonnakahju oli 116 miljonit krooni.

Altoni sõnul võiksid olla keskkonnaalased trahvid suuremad näiteks selle arvel, et õigusrikkumise toime pannud isikult ei nõuta keskkonnakahjude hüvitamist. ?Keskkonna kahjudeks arvestatakse praegu leppeline summa, näiteks, et kui mets ära raiuda, siis hapnikku tekib vähem, linnud ei laula jne,? ütles Alton. Ta meenutab üht aastatetagust juhtumit Põlvast, kus metsavargale määrati keskkonnakahju hüvituseks 27 000 krooni ning trahvi määrama pidanud kohtunik heldis nii suurt summat nähes ja määras mehele trahvi vaid 30 krooni. ?Siiamaani on nii, et kohtunikud määravad väiksema trahvi, kui keskkonnakahju on hinnatud suureks,? lisab Alton.

Möödunud aastal 130 tihumeetrist metsast ilma jäänud Ants Aamann ütleb, et nii tema kui ka kogu küla teavad, kes varastas, kuid trahvi metsavargale keskkonnainspektsioon ei tee. ?Ka riik ei suuda kontrollida, mis tema metsades toimub, firmad lähevad ja lõikavad, nii et vähe pole ning keegi ei jõua neid kände lugeda,? räägib ta.