Kaasaegse turvasüsteemi videokaameral olgu kullipilk

Viimase 10 aastaga on videokaamerate hinnad 10 korda langenud. Lisaks olukorra jäädvustamisele vajatakse üha enam detailirohket ja kvaliteetset salvestusmaterjali. Pikka aega on sellisel juhul püütud kasutada pöördpeade ja zoomobjektiiviga kaameraid. Selline lahendus sobib juhul, kui kaamerate arv, mida valvur peab jälgima, ei ole kuigi suur. Täiesti sobimatu on selline süsteem aga automaatse salvestuse puhul.

Ka automaatse salvestuse puhul on võimalus paigaldada liikumisandurid ja sundida pöördkaamerat liikumise märkamisel pöörduma nõutud suunas. Tavaliselt on sellised lahendused aga liiga kallid ja kohmakad.

Lahenduseks oleks kaamerate eraldusvõime suurendamine. Siin seab aga piirid ette videosüsteemides kasutatav standard, mis piirab isegi parimal juhul mustvalgete kaamerate kasutamisel teravuse 580 horisontaaljoonega. See tähendab, et kui näiteks inimnäo kujutis on ekraanil 1/10 ekraani kõrgune, saame teda kujutada vaid 58 joonega, millest ilmselt ei piisa inimese äratundmiseks.

Lahenduseks on siin viimasel ajal tormiliselt arenenud robotnägemise kaamerate kasutuselevõtt.

Tööstuslikud masinnägemise süsteemid on viimase 3-4 aasta jooksul arenenud märksa kiiremini kui valvekaamerad. Seejuures on kasutusele võetud loodusest pärinevad põhimõtted, kus äärmiselt teravat ja seetõttu liigse informatsioonimahuga pilti töödeldakse juba kaamerast alates nii, et edastada tuleks võimalikult vähe andmeid. Eelkõige tähendab see ainult liikuvate detailide kiiret edastust, kiiresti liikuvate detailide mustvalgeks muutmist ning muid selliseid võtteid.

Parimate tavaliste värvikaamerate pilt on 480×720 rida. Tööstusnägemise kaameratel aga pole kuigi haruldane 4000×4000 rida (mis tähendab 46kordset erinevust teravuses).

Tuleme aga tagasi eelpool toodud näite juurde, kus näokujutis on 1/10 ekraanist.

Ühel juhul on tegemist 48 ja teisel juhul 480 joonega pildiga. Ehk teisiti öeldes saab 1/100 ekraani pinna suurendamisel sama terava pildi kui parima hariliku kaamera abil.

Sellise teravusega salvestis tagab näiteks kogu ruumi jälgimise 90kraadise vaatenurgaga objektiivi abil teravusega, mille saavutamiseks tuleks paigaldada vähemalt 40?50 tavalist kaamerat või siis pöördpea.

Näitena võiks tuua KODAK MegaPlus KAF16800 kaamera eraldusvõimega 4096×4096 rida eksp, pildistamiskiirusega maksimaalselt 2 pilti sekundis. Või teise näitena tagasihoidlikuma Hamamatsu C4743 1300×1300 rida, kiirusega kuni 25 pilti sekundis.

Loomulikult on sellised kaamerad kallimad kui tavalised valvekaamerad, kuid kui on valida pöördkaamera (30 000?60 000 krooni) ja tööstuskaamera vahel, ei pruugi tavalahendus alati olla odavam.

Salvestusseadmeina eeldavad sellised kaamerad loomulikult digitaalseid salvesteid.

Tööstuskaameratele toodavad salvesteid mitmed firmad: Eltec, Matrix, Mikrotron jt. Salvestite hinnad ei erine oluliselt tavalise videovalve digitaalsalvestite hindadest.

Sellise süsteemi omapäraks on aga see, et ta eeldab paigaldusfirmalt oluliselt kõrgemat kvalifikatsiooni. Selliseid süsteeme installeerivad tavaliselt nn süsteemiintegraatorid, mitte tavalised paigaldusfirmad.

Autor: Ülo Kala