Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
90 protsenti rünnetest tuleb internetist
Arvutiviiruste leviku viie aasta statistika näitab, et viiruste levimismeetodid on täielikult muutunud. 1996. aastal moodustasid maailmas diskettidega levinud viiruseintsidendid üle 60% kõigist viirusjuhtudest. Kõigest 10% viirusjuhtudest oli põhjustatud e-posti teel levinud viirustest, 20% põhjuseks olid internetist allalaaditud failid ja 10% intsidentidest moodustasid muul teel levivad arvutiviirused.
2000. aastal moodustasid 90% kõigist viirusjuhtudest e-postiga levitatud ning interneti päritolu viirused. Seega peab kaasaegne kaitsesüsteem eriti hästi kaitsma just sealt tuleva ohu eest.
Kirjeldatud statistika on märguandeks, et mõistlik oleks läbi mõelda ettevõttesisesed andmeturvalisuse seisukohad. Viirusetõrjetarkvara valikul tuleks rohkem tähelepanu pöörata sellise viirustõrjetarkvara soetamisele, mis suudaks jälgida kogu asutuse elektronposti liiklust, veebilehtede külastamist ja failide ülekandmist. Mitmed antiviiruste tootjad pakuvad neid funktsioone omavaid tooteid eraldi pakettidena, kuid turul on ka kompleksseid viirusetõrjetarkvarasid, mis kõigi nimetatud teemadega tegelevad.
Paljudes ettevõtetes on levinud arusaam, et asutuse tulemüür on piisavaks kaitseks. Tegelikult saab tulemüüriga määratleda lubatud ja keelatud porte ehk sisenemisteid ja IPaadresse, kuid tulemüür iseseisvalt ei oma piisavalt intelligentsust, et ära tunda läbi tulemüüri tunginud viirusi ja viirustega saastunud faile. Intelligentsuse annab asutuse arvutivõrgule vaid õigesti valitud viirusetõrjetarkvara.
Kindlustunnet lisab teadmine, et kui kasutatavat viirusetõrjetarkvara on tunnustanud enamlevinud tulemüüritarkvara tootjad, siis on tagatud toodete omavaheline ühilduvus.
Autor: Tiit Sokolov