Projekteerijad ja omanikujärelevalve

18.05. ÄPs avaldatud Harri Kivilo artikli ?Ehitusseaduse puudused? eesmärk on projekteerijate teostatava autorijärelevalve kohustuslikuks muutmine uue ehitusseaduse kaudu. Seetõttu pole kommenteeritud kõiki ehitustegevust reguleerivaid õigusakte. Valitsuse määrus nr 182 kehtib juba alates 1997. a ning seda oleks kohane kommenteerida koos kahe varasema määrusega: Ehituse omanikujärelevalve kord ja Ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavad nõuded.

Miks siis ei saa soovitada projekteerijate rakendamist omanikujärelevalvena? See tuleneb otseselt omanikujärelevalve korrast. Omanikujärelevalve üks kohustus on ehituse omaniku teavitamine ehitamisel avastatud projektivigadest. Huvide vastuolu ? projekteerija peaks teatama omanikule, et omanikujärelevalvena avastas ta enda projekteerijana tehtud vea. On õige, et tänapäeval ei suuda üks isik teostada täies mahus omanikujärelevalvet. Samas on vaid üksikuid arhitektuuribüroosid, kus on kõigi vajalike erialade insenerid.

Omanikujärelevalve palgatud allkonsultandid võivad erinevalt allprojekteerijatest erapooletult hinnata pakutud lahenduste majanduslikkust ja tehnilist korrektsust.

Kui projekt on koostatud korrektselt ja ehitamiseks piisavas mahus ning sellest ehitamise käigus kõrvale ei kalduta, mis on autorijärelevalve funktsioon? Paljud projektivead parandatakse just autorijärelevalve käigus ilma, et omanikku nendest teavitataks. Olen täheldanud projektide tagasihoidlikku, kui mitte ebapiisavat mahtu ehitamisel.

See tuleneb ehitusloa taotlemisel ehitusprojektidele esitatavatest minimaalsetest nõuetest, omanike kokkuhoiu püüdlusest ja projekteerimisteenuse suhtelisest kallidusest. Nii hakatakse ehitama vaid arhitektuurse projekti alusel ning paljud olulised lahendused antakse ?autorijärelevalve? käigus, kui üldse.

Omanikujärelevalve teostajaile on tänaseks lisaks seadustega sätestatule lisandunud ka ehituse omaniku konsultandi funktsioonide täitmine. Seda just omanike initsiatiivil, sest tegelikult vajatakse erapooletu konsultandi abi alates projekteerimise algetapist. Nõustada tuleb projekteerija valikut, tellitava projekti vajalikku mahtu, projekteerimislepingu koostamist, ehitaja valikut, ehituslepingut. Tihti pöördutakse abi saamiseks konsultandi poole peale seda, kui projekteerija pole suutnud veenvalt põhjendada vaid ülikallite materjalide või ühe ehitusettevõtja kasutamist.

Ettepanekut likvideerida ehituspäevik ei saa tõsiselt võtta, hilisemate probleemide ja vaidluste korral on just ehituspäevik hindamatu infoallikas.

Vale on ka väide, et ehituse täitedokumentide täitmise kontrollimiseks peab riik palkama inspektorite armee. Kontrollimise kord on sätestatud omanikujärelevalve korras ning see on toiminud. Dokumenteerimise nõuete eiramisel ehitaja poolt on omanikujärelevalvele antud õigus ehitustööd peatada. Seda nõuet on juba nelja aasta jooksul olnud majanduslikult võimalik kontrollida.

Autor: Teet Sepaste