Eesti pole üksi

Sirje Rank 24. mai 2001, 00:00

Edust innustunud Eesti ei ole üksi silmitsi süveneva euroskepsisega. Sama suundumust näitab teine edukas riik Sloveenia, mil kandidaatriikidest oleks jõukust iseolemiseks kõige enam.

Eestis toidavad eurovastasust nõuded turismitalude kraanikaussidele, Sloveenias kütab kirgi tax-free kaupluste sulgemine piiril Austria ja Itaaliaga. Läbirääkimistel Brüsselis selles küsimuses järele andes ei osanud valitsus undki näha, et 300 töökoha kadumine võib vallandada üleriigilise meelepahatormi. Teine aps oli üleminekuajast loobumine maa müügil välismaalastele.

Kui kaks aastat tagasi toetas ühinemist ELiga kümnest sloveenlasest seitse, siis nüüd on toetajaid juba alla poole ? aprilli seisuga 48. Vastaseid 32.

Ka Sloveenia nagu Eesti on ?ise olla? saanud vaid napid kümme aastat pärast välja murdmist endise Jugoslaavia sunnitud liidust. Siingi ei leia jutud Euroopa integratsioonist tänulikku kuulajat. Oma ?ise? ja rahvuslikkuse rõhutamisega on mindud veelgi kaugemale, vaadates viltu ka välismaistele firmaostudele.

Rahva meelsust ei muuda eurosõbralikumaks ka naabrite käitumine. Austria taotleb piiranguid tööjõu vabale liikumisele, Itaalia Põhja Liiga juht nõudis kevadel lausa müüri ehitamist Sloveenia piirile kuritegevuse tulva tõkestamiseks.

Samas tingimustes, kus nagu Eestis 70 ekspordist läheb ELi turule, ei näe Sloveenia äriringkonnad ja parlamendisaadikud Euroopa Liidule alternatiivi. Ka elatusstandardilt, kus kahe miljoni elaniku kohta tuleb 800 000 sõiduautot ja miljon mobiiltelefoni, sobib Sloveenia paremini Euroopa kui räsitud Balkani riigi staatusesse. Et suhtumist muuta on valitsus käivitanud ulatusliku euroinfokampaania. Brüssel omaltpoolt tuletab meelde, et avatud Euroopa turg ja toetused elatusstandardi tõstmiseks ei ole midagi iseenesestmõistetavat.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:32
Otsi:

Ava täpsem otsing