ETVsse maetud pool miljardit krooni

1994. aastast alates on aasta-aastalt ETV-le antav toetus suurenenud, sellest ajast alates on avalik-õiguslik televisioon teeninud liskas reklaamiraha kokku 346 miljonit krooni.

Viimased aastad on ETV maksumaksjate toetusest hoolimata vaevelnud majandusraskustes ja pidevalt on suurenenud ka nõudmised riigi rahale.

Valitsus otsustas teisipäevasel istungil anda riigigarantii ETV 37 miljoni krooni suurusele laenule. Seepeale teatas ETV juhatuse esimees Aare Urm, et kui valitsus ei anna riigigarantiid ETV vähemalt 45 miljoni kroonisele laenule, siis lõpetatakse jaanipäevast saadete edastamine.

Täna pärastlõunal koguneb ringhäälingu nõukogu viimaste sündmuste taustal arutama Urmi sobivust oma kohale.

Ringhäälingu nõukogu liige Ignar Fjuk ütles, et enne Urmi väljavahetamist tuleb selgeks saada, millised muutused on ETVs viimase aastaga toimunud. ?Ma ei kujuta ette, et niimoodi räusatakse, ega kellelgi pole praegu kerge,? nentis Fjuk. ?Erakanalid loevad iga senti, tundub, et ETV seda ei tee.?

Fjuk märkis, et ETV sulgemise saab otsustada ainult seadusega. Tema hinnangul pole ETV-le mingit põhjust rohkem raha anda.

?Seda ei saa nimetada väljapressimiseks,? väitis eile ETV reklaamidirektor Rivo Saarna. ?Me ei taha mingit tagastamatut abi või millegi kinnimaksmist, meil on omal plaan lahenduste leidmiseks olemas, aga meil ei võimaldata seda realiseerida.?

Saarna väitel poleks Urmi väljavahetamine mingi lahendus tekkinud olukorrale. ?See ainult suurendaks kaost,? nentis ta. Saarna kinnitusel on kohe vaja 45 miljonit krooni laenude refinantseerimiseks. Majandusliku efekti annaks tema sõnul aga alles 77 miljoni krooni suurune laen.

2000. aasta alguses koostas ETV veel Tiina Kangro juhtimisel telekanali majandusraskuste lahendamise programmi, mis nägi ette organisatsiooni arendamise alternatiividena kinnisvaratehinguid, võlgade ajatamist, uue telemaja ehitamist ja ETV ning Eesti Raadio liitmist.

Eile ei osanud Saarna öelda, kas sellest programmist ka midagi ellu on viidud.

Rahandusministeeriumi nõuniku Madis Mülleri sõnul tegid nad päris põhjalikud arvutused ja jõudsid seisukohale, et ETV-le vajalik laenusumma on 30-40 miljonit krooni. ?Selle summa on aktsepteerinud ka ringhäälingu nõukogu,? märkis Müller. ?ETV viimaste avalduste näol on ilmselt tegemist lihtsalt liigse emotsionaalsusega.?

Urm viitas teisipäeva õhtul ka sellele, et raskustes ETV-l ei jää muud üle, kui loobuda Eurovisiooni korraldamisest.

Müller lisas, et ETV majandusraskusi ja Eurovisiooni korraldamist on valitsus seni käsitlenud kahe täiesti eraldiseisva projektina. ?Me pole korrakski kahtluse alla pannud, et Eesti järgmisel aastal Eurovisiooni korraldab,? kinnitas Müller.

_________________________________________________________

juhtkiri: Eurovisiooni lauluvõistlus jäägu ETV luigelauluks

juhtkirja taustainfo: Segadus Eurovisiooniga

_________________________________________________________