Baltika kasvatab edu Klementi ees

Kui AS Baltika teenis selle aasta esimeses kvartalis 109,3 miljoni kroonise käibe juures 6,6 miljonit krooni puhaskasumit, siis Klementi tänavu esimese kvartali 25,8 miljoni kroonise käibe juures jäi ettevõte 2,1 miljoni krooniga kahjumisse. Võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga on ühel ettevõttel kasum ja teisel kahjum kasvanud.

Majandustulemused kajastuvad ka mõlema ettevõtte Tallinna börsi aktsiahindades. Kui Klementi teatas eelmise aasta kolmandas kvartalis kasumisse jõudmisest, tõusis ettevõtte aktsia kohe 6%.

Kasumit kasvatava Baltika aktsia on kallinenud eelmise aasta algusest praeguseks ligi kolm korda 36 kroonini. Klementi aktsia, olles selle aasta algul mullusele kasumiteatele reageerinud börsil tõusuga 8 kroonini, on praegu taas langussuunas 2000. aasta alguse 4 krooni juurde.

Investeerimispanga ASi Trigon Securities peaanalüütiku Toomas Reisenbuki sõnul on Baltika tulemused teda sel aastal positiivselt üllatunud. ?See on tingitud eelkõige nende enda jaemüügivõrgu arendamisest ja ka nende toodangu tarbimise kasvust,? ütles Reisenbuk. Tema sõnul on üldiselt rõivatööstusel oht börsil langeda, kuna sektori kasum väheneb ja tööjõukulud statistika andmetel kasvavad.

Ka Baltika Grupi juhatuse esimehe Meelis Milderi sõnul on kasum kasvanud eelkõige tänu jaemüügivõrgu arendamisele. Eelmise aasta jooksul suurenes Baltika toodangut müüvate kaupluste arv võrreldes 1999. aastaga 17-lt 34-le ehk kaks korda. Esimest korda avati esinduspoed Poolas (6 poodi), Venemaal (3) ja Ukrainas (1). Tänavu märtsis avas Baltika kaks uut poodi Leedus. 2001. aasta jooksul investeerib Baltika Grupp jaekaubanduse arendamisse üle 10 miljoni krooni, millega tagatakse kontroll vähemalt 52 müügipinnal kuues Läänemere-äärses riigis ja Ukrainas. Kasumi loodab ettevõte parema müügitegevusega tänavu kahekordistada.

Milderi sõnul aitab kaubanduse arendamine lisaks edasimüüjatest sõltumise kadumisele ka tootmisega vastastikuseid sesoonseid tulukõikumisi kompenseerida. ?Kui rõivavalmistaja saab kasumist suurema osa enne kandmishooaja algust, siis müüja hooaja kestel,? ütles Milder.

Klementi juhatuse esimehe Madis Võõrase sõnul jaguneb raha laekumine nende rõivatööstusesse ka sel moel, et käibest 2/3 ja kasumist 3/4 tuleb sügis-talviseid kallimaid rõivaid müües.

Võõrase hinnangul on ettevõtte müügitulule halvasti mõjunud ka kaubamajade odavate tarbekaupade kampaaniad, sest ostjad kulutavad raha pigem sellele.

Võõras lisas, et kahjum esimese poolaastal on Klementi puhul juba aastaid olnud. ?Ega omanikud loomulikult selle üle ei rõõmusta, kuid vaadates samasugust olukorda Soomes, oskavad leppida ka meie seisuga,? sõnas Võõras. ?Võib-olla ongi Baltika paremate tulemuste puhul konks selles, et nad on jaekaubanduse hästi käima saanud,? lisas ta. Klementi ei ole seni jaekaubandust oma paralleelseks tegevuseks võtnud, ettevõtte äritegevuse aladeks on naisterõivaste tootmine ja õmblusallhange.

Klementi erineb Baltika poolest sellega, et ettevõttel on emaettevõtte Soome rõivatootja P.T.A Group OY 69% osaluse näol strateegiline investor. Analüütik Toomas Reisenbuki sõnul on Klementi aktsiate kogus börsil juba nii väike, et tõsisematel investoritel puudub huvi neid omandada. Võõrase sõnul esialgu börsilt lahkuda plaanis pole, kuid ettevõtte põhiomanik võib aktsiate hinna langemisel need kokku osta.