Digitaalne allkiri vaid paberil

Viktoria Korpan 29. mai 2001, 00:00

Teede- ja sideministeeriumi riigi infosüsteemide osakonna juhtivspetsialist Uuno Vallner ütles, et takistuseks digitaalallkirja katutusele võtmises on sertifitseerimisteenuse osutavate firmade puudumine. Sertifitseerimisteenuse osutaja on usaldusisik, keda lepingut sõlmivad osapooled võrdselt usaldavad kui sõltumatut eksperti.

"Riik lootis, et 1. juuniks on sertifitseerimisteenuse osutajad tööks valmis, aga erasektor on nõrgaks osutunud," sõnas Vallner, kes on üks 30 riigiametnikust, kes igapäevases töös digitaalallkirja testivad.

"On loomisel AS Sertifitseerimiskeskus, mis on Hansapanga, Ühispanga, ET ja EMT ühisettevõte, aga see pidanuks olema valmis juba aasta alguses. Riik pidanuks ehk ise selle miljoni investeerima ja hakkama ise sertifitseerimisteenuse osutajaks, " lisas Vallner. "Ise tegin propagandat, et võtame ühe tädi tööle ja teeme registri, ühest miljonist oleks piisanud. Aga tehti poliitiline otsus ja anti teenus erasektori kätte."

Sideamet on juba eelmise aasta detsembrist valmis registreerima digitaalallkirja kasutamiseks vajalikke sertifitseerimisteenuste osutajaid, kuid ükski firma pole veel seda soovinud. Registri loomisse investeeriti miljon krooni.

"Me oleme küll valmis nii teenuse osutajate registreerimiseks, kuid meie poole ei ole keegi veel pöördunud, kes oleks tahtnud registreerida ennast sertifitseerimisteenuste osutajaks," ütles sideameti avalike suhete juht Marge Ensling.

AS IT Süsteemid on avaldanud soovi sertifitseerimisteenuse pakkumiseks, lõppvoorus on läbirääkimised sideametiga Eesti esimese kommertsliku sertifitseerimiskeskuse asutamiseks, ütles ASi IT Süsteemid müügijuht Henry Timmerman.

"Alates 1. juunist 2001 peavad riiklikud ja kohaliku omavalitsuse asutused võimaldama asjaajamist vastavalt digitaalallkirja seadusele. IT Süsteemid on otsustanud võimaldada avaliku ja erasektori ettevõtetel seadust järgida, pakkudes selleks vajaliku oskusteavet ning infrastruktuuri," rääkis Timmerman. "PKI ehk avaliku võtme infrastruktuur eeldab sertifitseerimiskeskuste ning vastavate tarkvaralahenduste , samuti sertifikaatide kasutamise eeskirja (CPS) olemasolu."

Digitaalallkirja kasutuselevõtu võimaldamiseks on IT Süsteemid Timmermani sõnul investeerinud tootearendusse umbes miljon krooni.

"Tootearenduse tulemusena on loodud partnersidemed maailma selle valdkonna juhtivate kaubamärkide, nagu Verisign, kes on maailm suurim sertifitseerimisteenuse osutaja, ning kiipkaardi tehnoloogia liidri GemPlus esindajatega," lisas Timmerman. "Välja on töötatud põhimõtted sertifikaatide kasutamise eeskirjade loomiseks ja juurutamiseks Eesti õigusruumis. "

"Inimeste suhtlemises riigiasutustega annab digitaalallkirja kasutamine tuntava efekti. Enam pole vaja joosta ühest asutusest teise ning allkirju küsida või anda. Võimalik on enamik selliseid toiminguid ära teha arvuti taga istudes, jääb alles ka võimalus soovi korral täita avaldusi ja dokumente paberkandjatel," rääkis teede- ja sideministeeriumi IT-ala asekantsler Mait Heidelberg, kelle sõnul on riigiasutuste valmisolek digitaalseks asjaajamiseks erinev.

"Lihtsamates protseduurides on digitaaldokumendi kasutamine kergelt teostatav, kuid keerukamates infotehnoloogilistes lahendustes digitaalallkirja võimaluste ärakasutamine nõuab veel palju tööd," ütles ta. "Kui erasektorist tulevad sertifitseerimisteenuse pakkujad ja riigiasutused suudavad sammu pidada ning üksteise vajadustega mõistlikult arvestada, ei näe ma probleeme digitaalallkirja rakendamisel."

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:33
Otsi:

Ava täpsem otsing