20 elujõulist omavalitsust

Rahandusministeeriumis valmiva kohalike omavalitsuste analüüsi arvutused näitavad, et kui omavalitsust hinnata viie näitaja põhjal ? elanike arv, üksikisiku tulumaks elaniku kohta, eelarve maht, omatulude osakaal eelarves ilma laenude ja investeeringutoetusteta ning halduskulu elaniku kohta ? peaks 86 omavalitsust oma tegevuse kohe lõpetama ning 95 valda-linna peaksid kindlasti teistega ühinema. Eestis on kokku 247 omavalitsust.

Iseseisva elu lootust antakse praeguse versiooni järgi vaid 20 omavalitsusele, neist enamik on suuremad Eesti linnad või Tallinna ümbruse vallad. Ülejäänud 46 omavalitsust saavad hinnanguna kirja, et nad on tugevad ja iseseisvad, kuid reitingu tõstmiseks tasuks kaaluda liitumist mõne teise omavalitsusega.

Valitsuse pressiesindaja Priit Põikliku kinnitusel ei ole täpselt teada, millal otsustab valitsus lõplikult, kui palju omavalitsusi Eestisse jääb. ?Eelkõige on vaja poliitilist kompromissi. Kõik sõltub omavalitsustest ja sellest, kuidas nad haldusterritoriaalse reformiga seotud plaane toetavad,? kinnitas Põiklik.

Likvideerimisele ehk ühinemisele määratud Peipsiääre valla vallavanema Tatjana Avramenko sõnul on mõistetav, miks näiteks nende vallas üksikisiku tulumaksu nii vähe laekub.

?25 protsenti elanikest on pensionärid või invaliidid, palju on töötuid,? selgitas vallavanem. Tööd saavad Peipsiääre valla elanikud kahes kalapüüdmise ja -töötlemisega tegelevas ettevõttes, mõned töökohad on õmblustsehhis ja kohalikus kala-sibularestoranis, osa jaoks on päästerõngaks kohalik põhikool, kultuurimaja, postkontor.

Valdade liitmise suhtes on vallavanem kriitiline, hoolimata sellest, et ligi poole valla viiemiljonilisest eelarvest moodustab riigidotatsioon. ?Meie rahvas ei taha üldse ühineda, sest meie naabervallad on võlgades. Näiteks Kallaste linn, kellega me peaksime viimase plaani järgi ühineme, peab kuni 2010. aastani võlgade katteks igal aastal maksma 400 000 krooni. Ma ei saa ikkagi aru, mida annab ühinemine, keskuses olev üksus hakkab kõigepealt oma võlgu likvideerima, ta ei ole huvitatud ääremaa arendamisest,? arvas Avramenko.

Kõige kallimad vallaametnikud töötavad praeguse seisuga Ruhnus, kus halduskulu ühe elaniku kohta on aastas 6741 krooni. Halduskulude kokkuhoiupoliitikat võiks numbrite järgi soovitada ka Piirissaare ja Vaivara vallale ning Suure-Jaani linnale. Üldvalitsemise ja laiemalt haldamisega tulevad paremini toime Sillamäe, Rakvere ja Kohtla-Järve.

Kui vaadata omatulude osakaalu eelarves, on konkurentsitult tublimad omavalitsused jälle Tallinna ümbruses, neil annavad omatulud üle 95 protsendi eelarverahast. Trööstitus seisus on Piirissaare ja Ruhnu, kes suudavad eelarvesse ise muretseda kümnendiku vajaminevast rahast. Ligi 60 omavalitsust elavadki rohkem kõikvõimalikest toetustest, nende omatulude maht eelarves on alla 50 protsendi.