Homsest on uus seadus

Aare-Matti Inglist 31. mai 2001, 00:00

Selle aasta 1. juunil jõustub uus liikluskindlustuse seadus (LKS, RT I 2001, 43, 238), mis toob kaasa mitmeid sisulisi muudatusi Eesti liikluskindlustuse praktikas.

Näiteks muutub liikluskindlustuse tavalepingu tähtajatuks. Kui kindlustusvõtja ei soovi sõidukit kasutada, muudetakse leping tema taotlusel maksevabaks. Maksevabal perioodil ei ole kindlustusmakse tasumise kohustust ja vastava sõidukiga liikluses osaleda ei tohi, kuid kindlustusseltsil on lepingust tulenevad õigused ja Eestis tekitatud liikluskahju hüvitamise kohustus.

Kui sõiduk osaleb liikluses maksevabal perioodil, siis on kindlustusvõtjal kohustus tasuda kindlustusandjale lepingu maksevaba perioodi eest kolmekordne kindlustusmakse. Juhul, kui sõidukiga põhjustatakse liikluskahju, siis on kindlustusseltsil õigus esitada kindlustusvõtja vastu regressinõue.

Loomulikult on kindlustusvõtjal õigus valida, kelle juures oma tsiviilvastutus kindlustada. Kindlustusvõtja saab sõlmida lepingu teise kindlustusandjaga ka enne eelneva lepingu poliisi kehtivuse lõppemist.

Kui kindlustusvõtja on sõlminud tavalepingu teise kindlustusandjaga, jõustub järgnev leping hetkel kui lõpeb eelneva lepingu poliisi kehtivus. Enne uue seaduse jõustumist sõlmitud lepingud lõpevad väljastatud poliisile märgitud ajal.

Kindlustusmakse tasumata jätmise korral võib selts nõuda viivist 0,1% tasumata kindlustusmakse summast päevas, kuid siiski mitte rohkem kui tasumata kindlustusmakse suuruses. Tasumata kindlustusmakse korral on kindlustusandjal õigus esitada leping kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

Üheks olulisemaks muudatuseks on liikluskahju tekitanud sõidukijuhi ravikulu hüvitamine vaatamata tema vastutusele. Nii võib liikluskindlustuse lepingut vaadelda kui kombinatsiooni suurema ohu allika valdaja tsiviilvastutuse ja õnnetusjuhtumi kindlustusest.

LKS § 33 alusel hüvitatakse isikukahjuga seotud valu ja vaev, mis on põhimõtteliselt vaadeldav moraalse kahju hüvitamisena. Valu ja vaeva all mõistetakse ülitugevat valu või puuet, mis seisneb organi või kehaosa kaotuses või alatalituses kui see on tuvastatud arstliku ekspertiisi käigus. Ühekordse hüvitise suuruseks on maksimaalselt 5000 krooni. Valu ja vaeva hindamise korra kehtestab sotsiaalminister.

Liikluskahju hüvitamise või sellest keeldumise otsus tuleb teha mitte hiljem kui 30 päeva jooksul, arvates hüvitamiseks kohustatud kindlustusandjale kirjaliku nõude esitamisest. Hüvitamisega viivitamise korral maksab selts viivist esimesel kümnel päeval 1% iga viivitatud päeva eest ja 0,4% iga järgneva viivitatud päeva eest. Viivise arvutamise aluseks on tasumata hüvitis või teostamata hüvitamise väärtus. Viivise kogusumma ei ületa 100% hüvitise summast.

On hakanud levima ekslikud väited, nagu ei peaks uue seaduse kohaselt enam liiklusõnnetust vormistama. Tegelikult esitab selts või Liikluskindlustuse Fond LKS § 48 lg 2 p7 alusel regressinõude kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõidukijuht lahkus kehtivaid õigusakte rikkudes sündmuskohalt. Liikluseeskirja (RT I 2001, 15, 66) § 226 kohaselt peab juht juhul, kui liiklusõnnetuses on kannatanuid, teatama toimunust politseile, kirjutama üles tunnistajate nimed ja aadressid ning edasi tegutsema vastavalt politsei korraldusele.

Liikluseeskirja §s 227 sätestab, et juhul kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud ja õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saaja(d) on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel ning on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ja sellele alla kirjutanud, ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada.

Arvamuse vormistamisel tuleb juhinduda liiklusõnnetusest teatamise, asjaolude väljaselgitamise, vormistamise, registreerimise ja arvestuse korra (RTI 2001, 19, 104) §st 9. Lahkarvamuse korral või juhul, kui kahju saaja ei ole teada, tuleb õnnetusest viivitamatult teatada politseile.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing