72 kohalikku omavalitsust ei tule üksinda toime

Reitinguid on välja töötatud mitmeid, näiteks riikide või pankade hindamiseks. Omavalitsuste kohta midagi taolist varem Eestis tehtud ei olnud, nüüd on süsteem loodud. Rahandusministeeriumis koostatud kohalike omavalitsuste hindamissüsteemi algidee põhineb Järva Maavalitsuse rahanduseosakonna juhataja Tähve Milti sarnasel analüüsil Järva maakonna kohta. Ministeerium muutis Järva analüüsiga võrreldes näitajate koosseisu mitmekesisemaks ning asetas suurema rõhu majanduslikule aspektile.

Omavalitsuste hindamiseks väljatöötatud reitingu süsteemil on eelkõige kaks eesmärki: hinnata kohalike omavalitsuste majanduslikku seisukorda ning võrrelda omavalitsusüksusi üksteisega.

Kohalike omavalitsuste majandusliku seisukorra hindamise aluseks on valitud sellised demograafilised, majanduslikud ja eelarvelised näitajad, mis võiksid meie hinnangul kõige enam peegeldada kohalike omavalitsuste suutlikkust toime tulla praeguste ülesannete täitmisega ning kohaneda muudatustega majanduskeskkonnas.

Teiseks oluliseks momendiks näitajate valikul oli põhimõte, et reitingu aluseks oleksid sellised näitajad, mida on võimalik rakendada kõikidele Eesti omavalitsustele.

Analüüsis on kasutatud selliseid karakteristikuid, nagu elanike arv, tööealiste osakaal kogu elanikkonnas, eelarve maht (arvestuslikud tulud ja toetusfond), omatulude osakaal eelarve kogutuludes (tulude pool on puhastatud investeeringu toetustest, võetud laenudest ning jääkidest), halduskulu ühe elaniku kohta ning halduskulude osakaal omatuludes.

Kuna kasutatud on nii absoluut- kui suhtarvulisi näitajaid, siis iga näitaja osas on võrreldava lõpptulemuse saamiseks konstrueeritud skaalal põhinev koefitsientide süsteem.

Kuna iga näitaja osas on kohalikud omavalitsused järjestatud pingeritta ning koefitsientide süsteemi alusel grupeeritud, siis on võimalik nii iga üksiku näitaja osas kui ka kokkuvõttes tuvastada, millised omavalitsusüksused on siis vastava näitaja lõikes tugevad ja millised mitte.

Postimehes 29. mail esile toodud kohalike omavalisuste pingerida pole veel kaugeltki lõplik ning hetke seisuga ei ole joont toimetulevate ja toetust vajavate valdade vahel tõmmatud. Tegemist oli ühe analüüsi tööversiooniga, mida me veel nii näitajate kui lähtealuse osas täiendame.

Reitingu süsteem on lähtekohaks edasisteks analüüsideks. Selle alusel on võimalik põhjalikumalt uurida ja välja selgitada sarnaste omavalitsusüksuste probleemid ning nende järelduste põhjal pakkuda lahendusi nii haldusterritoriaalse korralduse kui kohalike omavalitsuste finantseerimise põhimõtete osas.

Reitingusüsteemi juurutamine annaks võrreldavat informatsiooni iga omavalitsusüksuse arengu dünaamika kohta. Samuti võiks selle põhjal olla võimalik osaliselt hinnata ka haldusreformi tulemusi.