Uus 10 miljoni skandaal

1992. aasta mais kirjutasid USA agentuur Commodity Credit Corporation ja Eesti rahandusministeerium alla viljalaenule kokku 10 miljoni USA dollari eest, mis tollase kursi alusel tegi 112 miljonit krooni.

Põhiliselt maisis võetud laenu 3protsendilist aastaintressi asuti maksma kohe ja põhiosa 1999. aastal.

Lepingu järgi on riigil kohustus tasuda laenu kuni aastani 2022, keskmiselt 7 miljonit krooni aastas.

Samas plaanib valitsus korraldada sel sügisel 1,5 miljardi kroonise võlakirjaemissiooni, millest saadavat raha kasutatakse muu hulgas ka USAst saadud viljalaenu refinantseerimiseks.

Tagastamisele kuuluv summa küünib 170 miljoni kroonini. Samas laekus vilja müügist, mida korraldasid tollane põllumajandusminister Jaan Leetsar ja Riigi Viljasalve juht Ago Soots, kokku Maapanka vaid 56 miljonit krooni.

Praeguseks pankrotistunud Maapank laenas raha edasi teraviljakasvatusega tegelevatele talunikele.

Tollane Tiit Vähi valitsuse rahandusminister Rein Miller, kes koos vandeadvokaat Jüri Raidlaga USAs laenulepingut alla kirjutamas käis, ütles, et laen saadi viljas, selle müügist saadud raha pidi laekuma Maapanka krediidiressursiks põllumeestele ja see tuli täies ulatuses ka tagasi maksta. ?Meil oli siis söödapuudus ja valitsus otsustas viljalaenu võtta,? põhjendas ta.

Miks vilja müügist nii vähe raha saadi, ei osanud Miller kommenteerida.

Riigi Viljasalve tollase juhataja Ago Sootsi sõnul oli tema ülesanne Ameerikast laenuna saadud mais ja nisu maha müüa, laenulepingu tingimustest ei tea ta aga midagi.

?Müüsime kõik maha vastavalt meile rahandus- ja põllumajandusministeeriumist ette antud tingimustele ja kogu raha läks Maapanka,? kinnitas ta. Sootsi väitel oli seda üle 50 miljoni krooni.

Vilja müük toimus nii enampakkumise korras kui ka jaotuskava alusel. Mis hinnaga vilja müüdi, ei suutnud Soots eile meenutada.

Mitme Maapanga ja rahandusministeeriumiga seotud allika sõnul anti vili ära turuhinnast kaks kuni kolm korda odavamalt ja sealt see puudujääk tekkiski.

Rahandusministeeriumi teatel kehtestas vilja hinna ja müügi korra tollane põllumajandusminister Jaan Leetsar.

Rahandusministeeriumi avalike suhete nõunik Daniel Vaarik tunnistas, et kõnealuse laenu kohta on vähe teavet ja on selgusetu, kuidas täpselt vili rahaks muutus.

Laenu võtmise ajal peaministri toolil istunud Tiit Vähi ütles eile, et valitsuses kehtib tööjaotus ja iga minister vastutab oma toimingute eest. ?Juhtide tegevuse üle ei otsustata mitte üksikute tegude, vaid lõpptulemuse järgi, aga valitsuse töö oli 1992. aastal edukas,? ütles ta vastuseks küsimusele, miks maksab riik USA agentuurile tagasi ligi 170 miljonit krooni, kui saadi vaid 56 miljonit krooni.