Ehitaja ootab vastuseid

06. juuni 2001, 00:00

Kõik, kes tegutsevad praegu Eesti ehitusturul, on aeg-ajalt otsinud lahendusi mitmetele küsimustele, millele kehtivast planeerimis- ja ehitusseadusest (PES) vastuseid ei leia. Samuti on olnud palju vaidlusi üksikute paragrahvide tõlgendamise osas. Oma üle kahekümneaastase ehituskonsultandi praktika jooksul olen saanud igasuguseid kogemusi ja arvan, et uus ehitusseadus on vajalik.

Teretulnud on otsus, mille kohaselt lahutati planeerimistegevus ja ehitustegevus erinevatesse seadustesse. Selline jaotus võimaldab täpsemini piiritleda, kus lõpeb planeerimine ja kust algab ehitustegevus.

Planeerimise puhul on tegemist vaatega tulevikku. See tegevus vajab aega, suurt analüüsi- ja ennustamisvõimet, nägemaks ette ühiskonna vajadusi pikemas perspektiivis.

Selgemaks on saanud, kes mille eest vastutab, kes mida tagama peab, millised on tema kohustused ja milliseid tagatisi peab projekteerija, ehitaja, ehitusjärelevalvaja, ehitusuuringute tegija, ehitusprojekti ekspertiisi tegija, ehitiste ekspertiisi tegija jt andma. Loetelu ehitusprotsessis osalejatest, kes uue seaduse mõistes vajavad tegutsemiseks registreerimist, on päris pikk. Kui seda veelgi täiendada materjali tootjate, maaletoojate, mehhanismide rentijate, pinnaseuurijate ja teistega, saame suure seltskonna, kelle tegevust tuleb seadusega reguleerida.

Eestis on palju häid ehitajaid, iga päev lisandub uusi ehitusmaterjale ja tehnoloogiaid, mis loovad uusi võimalusi. Kui seadusandja selles situatsioonis ei arenda edasi seadusi, jääme varsti lihtsalt elule jalgu.

Eestis puudub seni ühene nägemus ehitusprotsessist kui tervikust. Meil on lubatud kokkuleppeliselt kasutada ükskõik millise riigi norme. Nii pääseme küll oma normatiivbaasi loomisest, mis maksab väga palju, kuid loome olukorra, kus väikeses Eestis kasutatakse erinevaid tavasid samade protsesside läbiviimisel.

Eelnõu 3. peatükk sätestab palju selgemini kui PES, millised nõuded on kehtestatud projekteerimisele, ehitamisele, ehitusjärelevalvele, dokumenteerimisele, kasutuselevõtule ja ka likvideerimisele.

Kogu PESi kehtimise aja on olnud probleemiks ehitusjärelevalve mõiste ja tegevused. Ehitusseaduse eelnõu teeb asja selgeks: ?Enne ehitamise alustamist määrab ehitise omanik omanikujärelevalve tegijaks ehitusjärelevalve tegemise õigusega isiku, kes ei tohi olla sama ehitist ehitav isik.?

PES lubas ehitajal oma ehitusel teha ka ehitusjärelevalvet, s. t ehitasin ja ise valvasin enda järele. Pean tunnistama, et seda ehitusfirmad ka praktiseerivad.

Meie eesmärk peab olema ühtmoodi arusaamine ehitusprotsessist, et ei tekiks olukorda, kus ehituspakkumiste avamisel ei saa selgust, kes mida pakub. Seepärast on vaja rohkem dokumenteerida kõike, mida protsess sisaldab, eskiisist kuni hooldusjuhenditeni.

Kõik inimesed arvavad teadvat, kuidas tuleb ehitada. Kuid elu on näidanud, et ehitajad ise spetsialiseeruvad järjest rohkem (sest nad ei suuda enam kõike ise kvaliteetselt teha). See toob kaasa ka vajaduse muuta ehitusseadus spetsiifilisemaks. Sellest on välja kasvanud vajadus registreerida ehituse juhtimisega tegelevad ettevõtjad. Projektijuhist ja tema otsustest sõltub ehitusprotsessis väga palju ning eelnõu koostajad on seda arvestanud.

Kindlasti on võimalik veel detailsemaks minna, kuid see teeb seaduse ehk liiga keeruliseks. Kõiki rahuldavat seadust pole võimalik teha, praegune eelnõu on aga kindlasti suur samm edasi.

___________________________________________

15.05.2001 Iseehitamise võimalus jääb ka uue seadusega

18.05.2001 Ehitusseaduse puudused

23.05.2001 Projekteerijad ja omanikujärelevalve

24.05.2001 Ohutus nostalgia altaril

___________________________________________

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:36
Otsi:

Ava täpsem otsing