Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Maksukorralduse seadus. Mitte ühtki sõna offshore-firmade maksustamisest

06. juuni 2001, 00:00

Praegu reguleerib offshore?ide maksustamist ainult tulumaksuseadus. Ka uue maksukorralduse seaduse miinus on selles, et pole mitte sõnagi offshore-firmadest (madala maksumääraga territooriumil asuv firma). Offsho-re?idega tuleks võidelda aktiivsemalt.

Niisamuti pole sanktsioone isikute suhtes, kes kasutavad esindusaktsionäre.

Offshore?ide aktsionärid annavad enda valduses olevad aktsiad üle esindusaktsionäridele, näiteks Suurbritannia advokaadibüroodele.

Sisuliselt trustilepingu või ka kasutusvalduse lepingutena tuntud struktuur võtab praeguselt aktsionärilt hääleõiguse välisfirmas ega anna õigust dividendidele.

Esindaja ja aktsionäri suhted on nii korraldatud, et esindaja palkamine on aktsionäri jaoks täiesti riskivaba. Seega on täidetud Eesti tulumaksuseaduse norm, et isikul ei tohi olla osalust madala maksumääraga piirkonnaga välisfirmas ja samas on tegelikul omanikul säilinud kindlus vara säilimise suhtes.

Kui tingimus pole täidetud, tuleb maksta tulumaksu. Kui Eesti resident on osanik või aktsionär madala maksumääraga piirkonna ettevõttes, tuli tal märtsi lõpuks esitada deklaratsioon MM, deklareerides ka esitajaaktsiad.

Mittedeklareerimist loetakse tahtlikuks ja karistatavaks, tahtliku või korduva rikkumise korral võidakse määrata vangistus kuni kolm aastat. Seni pole maksuamet avalikustanud, kui palju offshore-firmade tulu deklareeriti. Kui maksude optimeerimisega soovitakse tõsisemalt võidelda, tuleks seadusi veel muuta.

Eelnõu koostamisel on arvestatud ka maksumaksja varakogumi kaasomanike maksukohustusi. Maksuhaldur võib kohustuste täitmist nõuda igalt kaasomanikult.

Kui kaasomanikke ei ole võimalik kindlaks teha ja varakogumil valitseja puudub, täidab varakogumiga seotud maksukohustusi isik, kellel on varaga seotud majanduslike hüvede üle tegelik võim. (Tegeliku võimu mõiste on sätestatud asjaõigusseaduses.)

See eelnõu punkt on küll küsitava sisuga ja naljakas. Kui majaomanik läheb pankrotti, pole normaalne, et rentnik hakkab tasuma tema võlgu.

Eelnõu paragrahvi 8 lõige 5 laiendab sätestatud seadusliku esindaja kohustused ka maaklerile või agendile, kes enda või teise isiku nimel teeb tehinguid või sooritab toiminguid. Isikul on seadusliku esindaja kohustused maksukohustuste täitmisel juhul, kui ei esine kohustuse täitmist takistavaid asjaolusid.

Näiteks kui maakler teeb esindatava nimel tehinguid, ei ole tal ka võimalik rahalisi maksukohustusi täita, sest neid täidetakse esindatava vara arvelt.

Eelnõu sätestab tegevuskoha mõiste. See on loomulik, kuna ka maksuamet soovib teada, kus tegevus reaalselt toimub.

Tegevuskoha mõiste sätestamise vajadus tuleneb sellest, et tsiviilseadustiku üldosa seadus seda ei sätesta. Miks on vaja defineerida tegevuskoha mõiste? Tegevuskoht ei pruugi olla identne ettevõtja elu- või asukohaga, samas on ettevõtja registreerimisel ette nähtud tegevuskoha andmete esitamine.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:36
Otsi:

Ava täpsem otsing