Eramud võivad liituda kaugküttega

16. mai Äripäevas väitis Eesti Energia spetsialist, et eramaja kõige odavam kütmisviis on elektrienergia baasil töötav soojuspump (vt. Eramu kütmisel pole vedel- ja kaugküte konkurentsivõimelised). Erinevate kütmisviiside võrdluses on aga jäetud arvestamata vajalike investeeringutega.

Soojuspumbal baseeruv kütmisviis on keskkonna- ja ressursisäästlik, kuid selle ehitamine on teiste süsteemide rajamisest mitu korda kallim. Eestis soojuspumbaga kütmissüsteeme ehitava ASi Movek K Grupp tüüppakkumistes on selle süsteemi rajamismaksumused:

8kW küttekoormusega 150m2 eramule 133 000 kr;11kW küttekoormusega 200m² eramule 146 000 kr.

Võrdluseks ? kaasaegne täisautomaatne soojussõlm eramule, mis annab ka sooja tarbevett, maksab ligikaudu 30 000 krooni. Seejuures tuleb arvestada, et hinnad sisaldavad mõlemal juhul ainult kütmissüsteemi maksumust, lisandub veel radiaatorite või põrandakütte ning jaotustorustiku maksumus. Soojuspumbasüsteemile antakse kaheksa-aastane garantii, selle tööiga on tõenäoliselt 20 aastat või rohkem.

Samasse töökindlusastmesse kuulub ka eramut kaugküttesüsteemiga ühendav automatiseeritud soojussõlm, mille roostevabast terasest soojusvahetid kestavad samuti probleemideta vähemalt 20 aastat. Kaasaegsed täisautomaatsed soojussõlmed võimaldavad koos maja küttesüsteemi automaatikaga täita majaomaniku erinevaid soove. Tagatud on stabiilne sisekliima. Soovi korral on võimalik saavutada erinevaid sisetemperatuure ööpäeva lõikes või korraldada valvekütet näiteks puhkuse ajaks.

Kaugkütte hind on stabiilne. Põhiliselt Venemaalt imporditavate maagaasi ja vedelkütuste hindade tõusu mõju on Tallinna Soojusele olnud tagasihoidlikum kui lokaalkütte kasutajatele, kuna soojuse tootmisel kasutatakse kütust, mis on parasjagu odavaim. Soojuskoormuse muutudes hoitakse töös need seadmed, mis on konkreetsel koormusel kõige efektiivsemad.

Gaasi hinna tõusu korral pole võimalik praegust kaugsoojuse hinda säilitada. Kaugkütte hinnad tõusevad aga imporditavate kütuste hinnast vähem. Kindlasti jääb kaugküte kliendile odavamaks kui elektriküte või küttepetroolil baseeruv lokaalküte. Liitumistingimuste taotlemine on tasuta, liitumise eest kaugküttega ei võeta ka eraldi tasu.

Kui elektri tootmine demonopoliseeritakse, siis tekib hea eeldus kaugküttevõrgu baasil Tallinnasse kaasaegse tehnoloogiaga, praegusest vähemalt 25% efektiivsema kütusekasutusega elektri ja soojuse koostootmisjaama rajamiseks.

Selge on see, et kaugküte on eriti suurte asumite puhul kõige ökoloogilisem kütteliik, ükskõik millisest allikast kaugküte ka ei lähtuks, ja see peaks olema meie küttesüsteemide väljaarendamises prioriteet number üks. Sest kui igal majal on eraldi korsten tossamas, siis reostab see ju tunduvalt rohkem kui üks katlamaja, mis varustab mitmeid tarbijaid. Kaugkütte tasuvus sõltub palju küttefirma arenduspoliitikast ja munitsipaaltoetusest. Kahtlemata on kaugküte kõige suuremaid investeeringuid nõudev kütteliik ? trasside ehitamine ja hooldamine nõuab ettevõttelt suuri väljaminekuid, nende korrasolekust aga olenebki kütte hind.

On küllaltki ebareaalne, et Tallinna lähiümbruse eramurajoonide kütmine lahendatakse kaugkütte abil, see oleks majanduslikult ebaefektiivne suurte vahemaade ja väheste tarbijate tõttu. Elurajoonide tarbeks oleks parim lahendus näiteks Põhjamaades väga populaarsete kombijaamade näol ? väike elektri- või gaasiküttel töötav jaam toodaks oma asula jaoks vajamineva elektri ja soojuse. Aga meil selliseid veel pole, sest asi jääb paljuski raha taha. Energia peab Eestis veel tükk maad kallimaks muutuma, et ka efektiivsed ja keskkonnasõbralikud küttesüsteemid hästi toimima hakkaksid.

mitmel pool Lillekülas, Järvel, Männikul, Koplis Maleva tänava piirkonnas, Veerenni ja Magasini tänava vahe-lises kvartalis, Endla-Paldiski maantee kolmnurgas, Pirital Kloostrimetsa tee ja Supluse tänava vahel, Huma-la ja Pirni tänava vahelises kvartalis ja Seebi tänavalhead eeldused on kaugküttega liitumiseks Rannamõisa tee piirkonnas, Pelgurannas, Pääskülas Raba ja Lemmiku tänava vahelises kvartalis, Pirita jõe äärses piirkonnas ning Kosel Kase tänava piirkonnas

Allikas: Tallinna Soojus

Autor: Tiit Taimistu