Eesti Pank kutsub konservatiivsusele

Majanduskasvu prognoose korrigeeritakse praegu kõikjal maailmas, kaasa arvatud euroalal, millega Eesti on tihedalt seotud. Ka Eesti Pank alandas selle aasta sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kasvu prognoosi 4,5?5,3 protsendini, samas kui veel tänavu aprillis pakuti 5-6protsendilist kasvu.

Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna majanduspoliitika allosakonna juhataja Andres Saarniit (pildil) juhtis tähelepanu asjaolule, et selle aasta teise kvartali inflatsioon Eestis on oodatust kiirem, liikudes samas rütmis Euroopas valitseva inflatsioonitasemega. Ka toiduainete hinnakasvu jätkumine oli keskpanga jaoks ootamatu, samuti ei lange tarbijahinnaindeks loodetud kiirusega.

Märten Ross toonitas sellega seoses, et meie jaoks on kõige tähtsam hoiduda Euroopa ja Eesti inflatsiooni kasvutempo vahe suurenemisest. Kui käesolevaks aastaks pakub Eesti Pank tarbijahinnaindeksi kasvuks 5,7?5,9 protsenti, siis juba järgmisel aastal loodetakse selle stabiliseerumist 3,7?4,2 protsendi tasemel.

?Samas me ei oska ette aimata, mis saab Euroopa inflatsioonist,? tõdes Ross. ?Euroopa ise arvab, et sealne inflatsioon naaseb 2 protsendi piiresse ning langeb järgmisel aastal sellest allapoole.?

Eesti Panga asepresident soovitas ettevõtjail ja ka riigil järgmise aasta eelarve koostamisel ja palkade planeerimisel arvestada oodatava majandusliku reaalsusega. ?Olukord halveneb, kui eurotsooni inflatsiooni alanedes hinnatõusu vahe veelgi suureneb,? sõnas ta.

Märten Rossi arvates on praegu oluline Euroopast tulevaid signaale õigesti luged. Selle aasta esimese kvartali palgakasvu pidas ta liiga kiireks, seda enam, et tootlikkus on samal ajal kahanenud. Ka pidas ta eraisikute pangalaenude kasvu liiga suureks, ehkki see on viimastel kuudel stabiliseerunud või isegi aeglustunud. ?Palju oleneb sellest, kas laenuga rahastatakse tarbimist või laenu võetakse investeeringuteks,? ütles Märten Ross.

Keskpanga asepresident ei rääkinud küll otseselt majanduse ülekuumenemisest, mida tavaliselt seostatakse nn tarbimispeoga, kuid viitas siiski sellele, et Eesti on praegu 1998. aastaga võrreldavas käänukohas, kus on võimalikud kõik variandid. ?Suurimat ohtu kätkeb asjade seisu vale tõlgendamine,? sõnas ta. ?Mida rohkem me aru saame, et oleme jõudnud teatud käänukohta, seda kergem on sellele vastu seista ja õigeid otsuseid langetada.?

___________________________________________