Töötajate toetamine oli väike osa kampaaniast

27. juuni Äripäevas ilmus artikkel (vt. Soodsad arvutid omadele), mis kajastas tõeselt Vaata Maailma projekti partnerfirmade mõningaid tegemisi projekti raames. Kahjuks oli Äripäev arvamusel, et partnerfirmad pööravad liialt tähelepanu oma töötajatele ja Äripäev pidas seetõttu Vaata Maailma missiooni silmakirjalikuks.

Tuleb märkida, et Vaata Maailma projektil on kaheksa prioriteetset tegevusvaldkonda. Koduarvutite arvu suurendamine tööandjat kaasates on nendest vaid üks tegevus. Teistes valdkondades tehakse tegevusi, mis on täielikult suunatud partnerfirmadest väljapoole.

Tööandja poolt toetatud kampaaniaid koduarvutite arvu kasvuks alustasime tõepoolest oma firmadest ning sellel on mitu põhjust. Öeldakse et maailma muutmist alusta oma koduõuelt. Vaata Maailma projekt tahab propageerida ettevõtete seas seisukohta, et nad aitaksid oma töötajatel kergemini koju arvuteid ja interneti ühendust hankida.

Selleks peame üldsusele näitama, et Vaata Maailma partnerfirmad ise on valmis osa oma töötajate riske tagama ja töötajaid sedasi motiveerima, me peame andma teistele eeskuju. Muidu tekivad süüdistused, et teistel palume oma töötajaid toetada ja motiveerida, kuid ise seda ei tee.

Miks me loeme tehtud kulutusi panuseks Vaata Maailma projekti? Hansapanga puhul on kogu kolme aasta jooksul töötajatele tehtav kompensatsioon kokku umbes 160 000 krooni. Võrreldes Hansapanga 100 miljoni kroonise panusega projekti on see summa tühine. Sama on olukord ka Eesti Ühispangas ja Eesti Telefonis.

Seda toetust ei saa Hansapank ise, vaid panga töötajad ja nende pered. Antud võimalust kasutasid enim kaugemates Eesti regioonides elavad töötajad, kellel endil ja veelgi enam nende peredel ei ole korraliku interneti kasutamise võimalust. Ka nemad on internetiseerimise subjektid nagu kõik teisedki Eesti elanikud.

Hansapangas teeb oma igapäevaste kohustuste kõrvalt Vaata Maailma projekti heaks tööd vähemalt 50 inimest. Kui hakkame tegelema ideede müügiga firmadele ja koolitusega laiemalt, siis võib vabatahtlike arv mitmekordistuda.

Selle eest me oma inimestele lisatasu ei maksa, küll aga on vaja inimesi motiveerida. Nimetatud kampaaniat loeme inimeste motivatsiooniks, et nad interneti mõtteviisi levitamisele kaasa aitaksid.

Tunnistame, et oleme alles väga alguses oma mõtete propageerimisel teistele firmadele. Juba lähiajal tahame, et Vaata Maailma partnerfirmade müügipersonal soovitaks teistel firmadel kaaluda kahte asja: pakkuda kõigile oma töötajatele internetile ligipääsu võimalust pannes püsti firma siseseid internetinurkasid ja firmad võiksid kaaluda töötajate mõningate riskide enda peale võtmist. Siis saaksid Vaata Maailma partnerfirmad neile koju paketina pakkuda: soodsa hinnaga arvutit, interneti püsiühendusega liitumist ja liisingut.

Samuti oli ÄP artiklis väike arusaamatus maksusoodustustega, mida riik peaks pakkuma. Meie peamine soov riigilt ei ole käibemaksu ega tulumaksusoodustused. Eelkõige tahame, et kui tööandja toetab oma töötajat arvutustehnika soetamisel, siis ei peaks tööandja selle pealt maksma mingil moel erisoodustusmaksu, kuna tegu on Eesti ühiskonnale tervikuna vajaliku valdkonnaga. Siia alla käib ka tänaste intressimäärade juures ajast ja arust nõue, et oma töötajatele all 8% intressiga pakutav finantseerimine käib erisoodustusmaksu alla, samas kui juba hea klient saab pangast raha kohati soodsamalt ja baasintressid maailmas on veelgi langemas. Seejärel taotleme kodudesse soetava arvutustehnika vabastamist tulumaksust. Niimoodi on see näiteks Rootsis ja Iisraelis. Rootsis andis see suure tõuke inimeste arvutiostudeks koju.

Äripäeva artiklis kirjeldatud kampaaniad on Vaata Maailma projekti üle 250 miljoni kroonise eelarve juures ainsad, millest saavad kasu partnerfirmade enda töötajad ja nende perekonnad. Arvestades meie tegemiste laia ampluaad ei näe mina vastuolu artiklis kajastatud tegemiste ja Vaata Maailma projekti visiooni vahel.