Finantsjärelevalveasutused loodavad liitumisel palgatõusu

Inno Tähismaa 06. juuli 2001, 00:00

Praegu on head palgad vaid pangainspektsioonis, sest Eesti Pangas ei kehti riigiametnikele kinnitatud palga-astmestikud. Uuest aastast alates saavad senisest enam töötasu ka praegused väärtpaberi- ja kindlustusinspektsiooni töötajad.

Praegu on näiteks väärtpaberiinspektsiooni töötajate keskmine kuupalk alla 10 000 krooni, millest lähevad maha maksud. See jääb tunduvalt alla finantssektori keskmisele kuupalgale, mis ulatub 12 000 kroonini. Keskpanga töötajate keskmine kuupalk on ligi 16 000 krooni.

Väärtpaberiinspektsiooni juhi Kristjan-Erik Suurväli põhipalk on 11 000 krooni kuus, millele lisanduvate tasudega saab järelevalve juht kokku ligi 20 000 krooni kuus. Ka see summa jääb mitu korda alla summadele, mida makstakse erasektoris sama suure vastutusega töö eest.

Suurväli tunnistas, et palk on väga oluline tegur inspektsiooni töötajate motiveerimisel. Nii on inspektsioonil küll ette nähtud 17 töötajat, ent praegu on kolm kohta täitmata ja kaks inimest on lapsepuhkusel, mis tähendab, et ametkond ei saa täie koormusega töötada. ?Nende ametikohtade täis ostmiseks meil praegu ressurss puudub,? ütles Suurväli.

Riigitööl on küll mitmeid eeliseid, näiteks tasuta koolitused, ent sellele vaatamata on väikese palgaga ikkagi raske saada tööle häid finantsspetsialiste, märkis Suurväli.

Seda, et sõltumatus riigi palgaastmestikust võimaldab värvata paremaid spetsialiste, tunnistas ka pangainspektsiooni juht Andres Trink kolmapäeval Euroopa finantsjärelevalve-alase konverentsi lõppedes.

?Uue asutuse võim on väga suur ja on oluline luua kontrollimehhanismid, et võimu ei kuritarvitataks,? kommenteeris uue asutuse loomist konverentsi juhtinud Inglise Loughborough Ülikooli raha ja panganduse professor David Llewellyn. Tema sõnul on hea, et nõukokku kuuluvad nii rahandusministeeriumi kui ka keskpanga esindajad, kuna nemad vastutavad ühtlasi finantskeskkonna hea käekäigu eest.

Kokku hakkab uues inspektsioonis tööle ligi 70 inimest. Kaasatakse senised kindlustus-, pangandus- ja väärtpaberijärelevalve töötajad, igast paarkümmend inimest.

Täna on finantsjärelevalve nõukogu esimene istung, kus moodustatakse esialgne juhatus, kuhu kuuluvad pangainspektsiooni juht Andres Trink, kindlustusinspektsiooni juht Kaido Tropp ja väärtpaberiinspektsiooni juht Kristjan-Erik Suurväli. Ühtlasi valib nõukogu ajutise juhatuse esimehe.

Ajutine juhatus alustab tegevust laupäeval ja selle ülesandeks on ettevalmistustööd, et tuleva aasta esimesel poolel ametisse asuv uus viieliikmeline juhatus saaks täie hooga tegutsema hakata. Juhatuse esimees on kohustatud aru andma nõukogu kõrval ka parlamendile.

Inspektsiooni tegevust hakkavad rahastama kõik finantsasutused selleks kehtestatava maksu kaudu sarnaselt praeguse kindlustusinspektsiooniga, mida kindlustusfirmad on rahastanud alates 1992. aastast. Esimesel kahel aastal on osa kulusid valmis enda peale võtma valitsus ja Eesti Pank. Maksu kehtestab rahandusminister oma määrusega detsembris.

Uue inspektsiooni ülesandeks saab muu hulgas tegevuslubade väljastamine kõigile finantsasutustele. Seni andsid tegevuslube välja rahandusministeerium ja Eesti Pank rahandusministri ja Eesti Panga presidendi isikus.

Uue inspektsiooni nõukogu juhib rahandusminister Siim Kallas ja tema asetäitja on nõukogus keskpanga president Vahur Kraft. Lisaks määras keskpank nõukokku panga asepresidendi Andres Suti ja audiitorbüroo Coopers & Lybrand Eesti esinduse juhi Ruut Mägi. Rahandusministeeriumi esindajad nõukogus on ministeeriumi finantsteenuste osakonna juht Veiko Tali ja edasikindlustusfirma Swiss Re Eesti esinduse juht Matti Klaar.

Uue järelevalveasutuse kontrolli alt jäävad välja konkurentsi puudutavad küsimused. Need lähevad alates oktoobrist üle konkurentsiameti tegevusalasse.

Eesti järelevalveasutusi on varem süüdistatud nõrkades tulemustes, kuna näiteks Maapanga ja mitme kindlustusseltsi krahhi oleks saanud ära hoida. Samuti pole suudetud tabada nn siseinfo põhjal väärtpaberitehingute tegijaid. Järelevalveasutused on põhjendanud nõrku tulemusi lünkadega seadustes.

Kolmapäeval tunnistas ka Taani järelevalveasutuse juht Henrik Bjerre-Nielsen, et seadused on nagu liikuv märklaud, millega on järelevalvel kõikjal maailmas pidevalt probleeme.

Eesti ühtse järelevalveasutuse tegevust hakkavad nõustama Taani kolleegid Taani finantsjärelevalve direktori Henrik Bjerre-Nielseni juhtimisel. Nielsen ütles, et oma 28aastase Euroopa Liidu liikmestaatuse juures oli Taani esimene Euroopas, kes lõi 1988. aastal ühtse järelevalve.

Eestist varem, tänavu suvest alustas ühtse järelevalvega Läti, samas suunas on liikumas Iirimaa. Ühtne järelevalve tegutseb peale Taani veel Inglismaal ja Islandil.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:42
Otsi:

Ava täpsem otsing