Nordika kehv seis rõhub liikluskindlustuse fondi

Inno Tähismaa 11. juuli 2001, 00:00

Kaks aastat tagasi päästis LKF Nordika pankrotiseisust, kui pani seltsi sisse 10 miljonit krooni ja kattis seltsi kohustusi veel 31,4 miljoni krooni ulatuses, saades vastu maja Tallinna kesklinnas (Rävala Büroohoone ASi).

Selle aasta algul esitasid riigikogu Keskerakonna poliitikud järelepärimise riigikontrollile ja rahandusministeeriumile, miks päästis LKF Nordika, mille praegused ja varasemad juhid Tiit Arge ja Jaanus Reisner on tuntud kui Isamaaliidu lavatagused niiditõmbajad. Samuti tunti huvi, miks on Nordika päästeoperatsiooni käigus ostetud ASi Rävala Büroohoone juhiks nüüd Isamaaliidu poliitiku Jüri Kaveri abikaasa Merike, kui Jüri oli ühtlasi LKFi nõukogu liige.

Riigikontroll jõudis järeldusele, et fondi juhtkond ületas oma volitusi, kui ostis Nordikalt mitu korda kallimalt Rävala büroohoone, ja andis asja politseile uurimiseks, et algatada kriminaalasi fondi endise juhi Veljo Tinni vastu. Riigikontrolli aruande põhjal oleks majaostu pidanud kinnitama fondi nõukogu. Tinn omakorda ei soostunud pärast sellist uurimist kandideerima ümberkorraldatud fondi uude juhatusse.

Tinn ise midagi kuritegelikku oma tegevuses ei näe. ?Tegemist oli rutiinse operatiivse tegevusega, mis oli fondi tollase põhikirjaga ette nähtud,? ütles Tinn ja lisas, et sama skeemi järgi ei teavitatud nõukogu ASA Kindlustuse, Ühiskindlustuse ja Maksviti portfellide ülevõtmisel nende seltside pankrotistumise käigus.

?Riigikontroll vaatas seda kui investeeringut, kuigi see oli tegelikult Nordika kindlustusportfelli garanteerimine,? ütles Tinn. Asjast oli teadlik ka rahandusministeerium, mille juriidilise osakonna juht Alar Urm on LKFi nõukogu esimees.

Tinni sõnul lähtus fondi juhtkond otsust tehes sellest, et fond pidi katma klientide kahju, kui selts pankrotti läks. Uue, tänavu 1. juunist jõustunud seaduse järgi otsustab fondi nõukogu, kas katta seltsi pankroti korral kahju või mitte. Seega võivad uue seaduse järgi jääda kliendid seltsi pankroti korral kahjutasuta.

LKFi seis oli kaks aastat tagasi enam kui keeruline. ASA ja Ühiskindlustuse pankrot tõi fondile vastavalt 48 mln ja 11 mln kroonised kohustused, vara ei tulnud pankrotipesadest tagasi sentigi.

Kindlustusselts Nordika puhul oli risk saada 50 mln krooni ulatuses liikluskindlustusega seotud kohustusi, sest LKFi siseinfo põhjal oli Nordika jäänud võlgu autoremonditöökodadele ning klientidele kokku üle 10 mln krooni. Samuti oli seltsil fondile maksmata 4 mln krooni ja raha polnud tulemas.

Kuigi Nordika omakapital ulatus 100 mln kroonini, oli fondi teada suurem osa sellest õhk, mis oli sisse pumbatud osanike omavaheliste tehingute käigus. Strateegiline välisinvestor, kes oleks seltsi pannud raha, on tänaseni leidmata.

Rahastaja leidmise küsimust polnud Nordika juht Tiit Arge eile nõus kommenteerima. Samuti keeldus kommentaaridest Nordika 52,6% osanik Peter Sedin. Sedin ütles, et Nordika majanduslik olukord on hea, samas ei tahtnud ta kommenteerida, kas Nordika kasutab oma õigust osta LKFilt tagasi Rävala büroohoone, mille Nordika oli ostnud ASilt Eesti Ehitus, selle müügihinna 41 miljoni krooniga.

Nordika kehva seisu tõttu oli LKFil odavam osta seltsilt maja. Selle Tallinna kesklinnas kaubamaja vahetus läheduses asuva eksklusiivse büroohoone väärtus on ligi 60 mln krooni, kuigi audiitorfirma PricewaterhouseCoopers on selle hinnanud 10 korda odavamaks.

Seda arvestusega, et ASil Rävala Büroohoone lasub 51 mln kroonine laen ja pikaajaline rendileping Nordikaga hinnaga 100 krooni ruutmeeter. See on kaks korda odavam kui selles piirkonnas tavaline üür 240 krooni ruutmeetri eest kuus.

?See oli Nordika poolt altvedamine,? tunnistas Tinn. Tema sõnul oli Nordika selle lepingu sõlminud büroohoone endise juhtkonnaga vahetult enne, kui hoone müüdi fondile. Seda ei pannud fondi jurist lepingut sõlmides tähele. Hinda suudeti kohe kergitada ja nüüd teenib büroohoonet haldav firma stabiilselt 2 miljonit krooni aastas kasumit.

Tinni väitel on Nordika tundnud huvi hoone tagasiostmise vastu. Fond taotleb tema sõnul ostuhinda 41,4 mln krooni pluss 5% aastas laenuintressiks. Seltsil on õigus hoone tagasi osta kolme aasta jooksul, s.o aastani 2002.

Nordika turuosa liikluskindlustuse pakkumisel on 8%. Turuliider on Sampo 40%ga. Järgnevad BICO-Leks (36%), Salva (8%), Inges (5%) ja Seesam (3%). Nordika osa liikluskindlustuses on viimastel aastatel pidevalt vähenenud, seltsi turuosa kaotust põhjendatakse Nordika kehva mainega, kuna selts pole suutnud viimase paari aasta jooksul leida strateegilist investorit.

Nordika rahalised raskused said alguse 1998. aastal, kui selts pani enne Maapanga pankrotti panka 35 miljonit krooni ja pankrotitoimkond ei rahuldanud Nordika kui ühe osaniku nõudeid panga vastu.

___________________________________________

Veljo Tinn on 62aastane poissmees, kes juhtis liikluskindlustuse fondi tegevust viimased kaheksa aastat. Enne fondi juhi kohale asumist juhtis ta rahandusministeeriumi arvutuskeskust.

Ta oli ebatavaline riigifirma juht, kuna leppis ametiautoga KIA, alla 30 000kroonise palga ja töölepinguga, mis ei näinud ette miljonitesse kroonidesse ulatuvaid lahkumiskompensatsioone. Mõne kuu pärast jääb mees ametlikult pensionile ja mõnda uude ametisse ei kipu. Hariduselt on Tinn matemaatik.

Viimastel aastatel on Veljo Tinni vastu esitatud mitmeid süüdistusi. Nii näiteks ostis 1997. aastal liikluskindlustuse fond (LKF) Tinni juhtimisel Tallinnas Õismäel ligi 10 miljoni krooni eest maad OÜ-lt Haabersti Maja, mida juhib Tinni endine töökaslane rahandusministeeriumi päevilt Heldur Nermann. Samuti andis LKF Nermannile laenu 4,3 miljonit krooni, mis oli mõeldud samas Õismäe külje all Haaberstis maa ostmiseks ja raha kanti üle otse müüjale.

Tinn tehingutes midagi kuritegelikku ei näe, kuna nn Pikaliiva elurajooni projekti valmimistähtaeg on 2003.?2004. aasta, mil krundid müüakse maha koos kommunikatsioonidega. Samuti pole tema sõnul midagi hullu laenuandmises, kuna 1 miljon krooni on 14%lise intressiga juba tagastatud. Ülejäänud summa tagasimaksmine küll venib, ent fondi kasuks töötab esimese järgu hüpoteek ja võimalus maa müügist raha saada. Ligi 8 ha maa ostuhinnaks tuleb 41 krooni ruutmeeter, Nõmmel ulatub kommunikatsioonideta maa müügihind 500 kroonini ruutmeeter.

Lisaks on Tinni süüdistatud liikluskindlustuse kiipkaardiprojekti läbikukutamises ja 5 miljoni krooni põhjendamatus kulutamises.

Tinn põhjendab kaardiprojekti läbikukkumist ASA Kindlustuse pankrotiga, kuna ASA oli valitud projekti juurutuse objektiks.

Pärast seda oli kaardiprojekti teostamise vastu fondi nõukogu, kuna kiipkaartide kasutamist peeti kalliks olukorras, kus juba toimis elektrooniline kindlustuse online-süsteem. See lubas viia alla lepingu sõlmimise kulud ja raskendas kindlustuspettusi.

Tinni väitel kulus peamine osa rahast siiski online-süsteemi loomiseks, mis võimaldab praegu näiteks kindlustust sõlmida pankade kaudu internetis. Kaardiprojekt oleks läinud käiku kahasse Eesti Telefoniga, kes kasutab telefonikaartides kiipkaarte.

Samuti pannakse Tinnile süüks 5,5 mln kroonise advokaaditasu maksmine Aare Raigi büroole olukorras, kus normaalne tasu oleks olnud 300 000 krooni.

Raig esindas fondi vaidluses ASiga Lembitu, kes pidas end ligi 200 mln krooni maksva Tallinna teenindusmaja tegelikuks omanikuks. Tinni väitel sai fond vaidlusaluse objekti kaasa riigilt kui tagatisvara. Tema sõnul tuli advokaadile maksta 7% maja raamatupidamislikust 67 mln kroonisest maksumusest, kuna vastasel korral poleks advokaadid asja ette võtnud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:42
Otsi:

Ava täpsem otsing