Riigiasutused teevad ühishankeid

Riigihangete seaduse alusel kinnitas valitsus eile nende riigihanke objektide loetelu, mille suhtes peab uuest aastast alates tegema konsolideeritult riigihankeid. Määruse järgi peavad ministeeriumid koos ostma bensiini, diislikütust, autosid, kirja- ja trükipaberit, köitjaid, personaalarvuteid, telefoni- ja andmeedastamise ning võrkudevahelisi teenuseid.

?See on esimene arglik samm selles suunas, et hankemenetlus muutuks läbipaistvamaks,? selgitas majandusministeeriumi kantsler Marika Priske. ?Meil ei ole siiamaani ülevaadet, mida avalik sektor ostab ja kas neid kaupu ning teenuseid on võimalik tsentraliseeritult osta, saades nii suurema mahu pealt hinnasoodustust.?

Kuu aja jooksul paneb majandusministeerium oma haldusalas kokku meeskonna, kes hakkab moodustatavas riigihangete keskuses tööd korraldama.

Esialgu on veel nii majandusministeeriumi kui ka teiste valitsusasutuste jaoks segane, kuidas hankekeskuse töö täpselt välja hakkab nägema ning kui pika perioodi tagant hankeid korraldatakse.

Ministeeriumide seas on enim kartust põhjustanud see, et ei omata ülevaadet, kuidas määrus praktikas rakendub. Kooskõlastusringil märgiti, et ministeeriumide ostud on sageli spetsiifilised ja hankekeskus ei suuda erinevaid huvisid arvestada.

?Kardeti ka näiteks seda, et hankekeskus ostab korraga ära kogu aasta paberivaru ja siis peab seda kusagil hoidma hakkama,? kirjeldas Priske ohte ning lisas, et probleeme oletati tekkivat ka kaupade õigeaegse päralejõudmisega.

Priske rõhutas siiski, et eesmärk on mitte mingil kombel kahjustada teenuse või kauba tellija huve.

?Praktiliselt toimib niimoodi, et riigiasutus edastab oma soovi, et mul on selliseks kuupäevaks vaja sõiduautot, millel on sellised omadused. Hankekeskuse ülesandeks jääb selliseks kuupäevaks see hankida,? kirjeldas Priske.

Kooskõlastusringil tegi rahandus- ja kultuuriministeeriumi skeptiliseks ka see, et majandusministeeriumi kavas puudub konsolideerimisega kaasneva rahalise kokkuhoiu prognoos.

?Esialgu me konsolideerimisest mingit suurt rahalist efekti ei looda,? ütles Priske ning lisas, et lähimatel aastatel on prioriteediks süsteemi käivitada ning saavutada kontroll selle üle, et ei otsitaks võimalusi hangete piirsummast kõrvale kalduda.

Laiemas perspektiivis võiks riigihangete konsolideeritud korraldamine hõlmata avaliku sektori asutusi.

Keskuse moodustamine läheb maksma 1,3 miljonit krooni, mis on ette nähtud selle aasta riigieelarvest.

Telefoni- ja andmesidega seotud hangete läbiviimine jääb Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse ülesandeks.