Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Pangakaardiga poearve maksja on kaupmehele mugavam

Inno Tähismaa 23. juuli 2001, 00:00

Nii näiteks on Hansafood OY opereeritavate Tallinna suuremate poodide Sikupilli Prisma ja Rocca al Mare käive kokku ligi 70 miljonit krooni kuus. Sellest makstakse pangakaartidega 20?30% ehk 17 miljonit krooni, millest 2,5% ehk pool miljonit krooni läheb pankadele komisjonitasudeks. Lisaks sellele läheb raha pankade kaardikeskusele makseterminalide ülalpidamiseks.

Aastas üle 6 miljoni krooni maksmises ei näe Hansafood OY finantsjuht Tuula Hietala suurt probleemi. Tema sõnul on kaardimaksed kauplustele mugavamad, kuna sularaha ülelugemine nõuab kaupluse töötajatelt ekstra tööd. Samuti peab kauplus hoolt kandma, et vahetusraha oleks olemas.

Hietala tunnistas, et kaardimaksete komisjonitasu oleneb pangast. Kui kliendile on kõik kaardimaksed tasuta, siis kauplus peab pangale maksma levinumate kaartide pealt 2,5% summast, American Expressi ja Diner?si puhul aga veelgi enam. Kui sularaha laekub poodi kohe, siis kardimaksete puhul jõuab see kohale paari päeva pärast.

Hietala sõnul pole probleem, kui kõik maksed tehakse kaartidega. ?Usun, et kliendile see meeldib,? lisab ta. Siis ei pea seisma sularahaautomaadi sabas, samuti laabub kaardiga maksmine kiiresti kassades. Kaartidega tekkis probleeme vaid möödunud aasta lõpus ühel laupäeval enne jõule, mil kaarte teenindavad sideliinid olid umbes.

Kaartidega maksmist soosib ka Stockmanni müügigrupi juhataja Terje Meos. Tema sõnul läheb sularahaga tegelemine koguni rohkem maksma kui pangale makstav tasu. Stockmanni kuu müügikäive on ligi 40 miljonit krooni ja kui sellest 30% makstakse kaartidega, siis läheb teenustasudena pankadele 300 000 krooni.

Kokku on Eesti jaekaubanduse käive 2,3 miljardit krooni kuus, kui 30% sellest makstakse kaartidega, läheb pankadele kokku 17 miljonit krooni kuus. Lisaks summad pankade kaardikeskusele makseterminalide ülalpidamise eest. Kokku tehakse aastas kaartidega 24 miljonit tehingut.

Pankade Kaardikeskuse ASi tegevjuhi Raivo Tinni sõnul on pankade baaskomisjonitasu kaardimaksete puhul 2,95%, ent suuremate klientide puhul 2,5% või alla selle. Kaardikeskus ei puutu siin asjasse, kuna raha läheb otse pankadele.

Kaardikeskus teenib peamiselt makseterminalide müügi, rendi ja hooldamise pealt. Tinni sõnul on kaardikeskuse roll hakanud kahanema, kuna ettevõtte suurim, 48% osanik otsustas juba möödunud aastal hakata iseseisvalt terminale välja andma.

Pärast panga sellist otsust lahkus kaardikeskusest senine juht Margus Aun, kes praegu tegeleb Nordea Panga kaardiprojektidega Baltimaades ja Poolas. Viimase uuendusena pakub Nordea oma Eesti klientidele tasuta sularaha väljavõtmist Põhjamaades.

Vaatamata Hansapanga otsusele ise kaartidega tegeleda teenis kaardikeskus möödunud aastal 38 miljoni kroonise käibe juures 14miljonilise kasumi. See tulenes peamiselt ettevõtte osanike otsusest säilitada kõrgemad teenustasud ja kärpida kulusid, kuna Hansapank pidi oma terminalid kaardikeskuse alt ära viima. Hansapanga terminalivahetus aga ei läinud nii kiiresti kui oodati ja seetõttu teenis keskus rohkem tulu.

Teenitud raha paigutab kaardikeskus kiipkaardiprojekti, mis peaks Eestis laiemalt rakenduma järgmise aasta lõpus, mil kohalikud pangad hakkavad uusi kaarte väljastama. Eestvedajad on siin rahvusvahelised kaardifirmad Mastercard ja Visa, kes on hakanud oma klientidele juba kiipkaarte väljastama. Kiipkaardi kasutuselevõtmine peaks oluliselt vähendama kaardipettuste arvu. Praegu kasutab kiipkaarte Eesti Telefon.

Tinni sõnul on pangad huvitatud kaardimaksetest, kuna sularahaga tegelemiseks vajalik infrastruktuur on kallim kui vastav sularahata süsteem. Kauplused, kes kaarti vastu ei võta, peavad sageli oma tegevuse lõpetama, kuna kliendid lähevad minema.

Samuti ostavad kaardikliendid tavaliselt rohkem, kuna neil on pidevalt kaasas oma pangaarve, krediitkaarti kasutavatel inimestel veelgi rohkem. Uuringud näitavad, et kaardiga maksvate klientide kulutused on keskmiselt 30% suuremad kui sularahas maksvatel klientidel.

Hansapanga äripanganduse divisjoni direktor Alo Lillepea tunnistas, et võrreldes möödunud aastaga on Hansapanga kaardikäive kasvanud ligi poole võrra. Sellele aitavad kaasa nii kaardiga maksma õhutavad kampaaniad kui ka kaarditehingute muutumine üha mugavamaks ja kiiremaks. Iga kuuga lisandub ligi 100 müügikohta, kus saab oma ostude eest ka kaardiga tasuda. Hansapanga kaarditerminale kasutas juuni lõpus 3200 kaupmeest.

Enamikus suurtes kaubakeskustes on kaarditehingute jaoks püsiliinid, mis võimaldavad kaarditehinguid teha viie sekundiga või isegi kiiremini. Tavalise telefoniliini kasutamisel kulub keskmiselt 15 sekundit.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:44
Otsi:

Ava täpsem otsing