Telefoniliine peavad rajama kõik operaatorid

Telekommunikatsiooniseaduse järgi on Eesti Telefoniga konkureerivatel sidefirmadel kohustus rajada üldkasutatavad telefonid ehk taksofonid oma tegevuspiirkonnas. Tallinnas, Pärnus ja Tartus tegutseva ASi Uninet teleteenuste direktor Ardi Aolaidi sõnul peaks sel juhul Uninet paigaldama Tallinna umbes 150 taksofoni, ühe taksofoni maksumus koos paigaldamise ja vajalike kommunikatsioonide loomisega on 100 000 krooni.

Seega peaks Tallinnas tegutsevad sidefirmad välja käima vähemalt 15 miljoni krooni suuruse investeeringu. ?Selle loogika kohaselt peaks Viru väljakul olemas reas kuue eri firma taksofonid,? rääkis Aolaid.

?See kohustus kaasneb telekommunikatsiooniteenuse osutamisega ehk siis seaduse kohaselt kaasneb kõikidel uutel turule tulijatel tegevusloa saamisega kohustus pakkuda universaalteenuste kogumit,? rääkis Eesti Telefoni ühe põhikonkurendi, Tele2 avalike suhete juht Inga Jagomäe. ?Näiteks, kõik peavad pakkuma telefoniteenust, mis on ühesuguse hinnaga ühtviisi kättesaadav kõikidele tarbijatele sõltumata nende geograafilisest asukohast, ning internetiteenust, ja taksofoniteenust.?

Sideameti infoosakonna juhataja asetäitja Marge Enslingu sõnul on vabastust universaalteenuse osutamisest taotlenud AS Uninet, Tele2, AS STV Kaabeltelevisioon, Vemise kaubamärgi all traadita internetti pakkuv OÜ TRL Grupp jt.

?Meie jätkame investeerimist, investeeringute mahtu ei saa välja öelda, taotlust universaalteenuse osutamise kohustusest vabastamiseks pole me esitanud,? ütles ASi Eesti Telefon juhatuse esimees Valdo Kalm eile. ?See näitab selgelt, kes on nõus Eestisse investeerima ja kes mitte. See näitab firmade suhtumist, kes lihtsalt ajavad kasumit kokku.?

Kalm lisas, et Eesti Telefon tervitaks uute investeerijate ja võrguehitajate tekkimist.

Vastates küsimusele, kas sideamet peaks teisi firmasid universaalteenuse osutamise kohustusest vabastama, sõnas Kalm, et sideamet peaks kohtlema kõiki võrdselt.

Vaid taksofonide paigaldamise kohustust ka teistele firmadele ei pidanud Kalm mõttekaks. ?Selle teenuse tulevik ei ole helge, mobiilid söövad selle välja,? nentis ta. ?Samas on ET-l ainuüksi Tallinnas 1000 taksofoni ja oleme sellesse palju investeerinud.?

Inga Jagomäe sõnul esitasid tegevusloa saanud operaatorid sideametile põhjaliku kalkulatsiooni, äriplaanid ja võrguplaneeringud, mille põhjal teeb sideamet otsuse, kes on kohustatud teenust pakkuma. ?Laias laastus on kohustus seotud sellega, et riik peab tagama sideteenuse olemasolu, sest see on tähis teenus, millest sõltub inimeste elu, näiteks on vaja kätte saada kiirabi, politseid,? sõnas ta. ?Vähemalt üks operaator peab kohustusega jääma seotuks.?

?Me oleme teinud taotluse sideametile vabastada meid universaalteenuse kohustusest ning sideamet pole seni otsust teinud,? ütles Jagomäe Tele2st. ?Meie juurde on küll kliendid pöördunud, kuid oleme oleme selgitanud, et meie täna sellist teenust ei paku.?

Unineti juhatuse liikme Taavi Talviku sõnul oli seaduse idee ilus, kuid praktilist väärtust sel pole, sest operaatorid oleksid sunnitud küsima erakliendilt telefoni paigaldamise eest selle tegeliku hinna, mis on 30 000 krooni ühe telefoni paigaldamise eest.

Võrdluseks, liitumistasu Eesti Telefoni digitaalvõrgu põhitelefoniga, samuti statsionaarse raadiotelefoniga RAS 1000 ning mobiilvõrku lülitatud statsionaarse telefoniga on erakliendile 824 krooni, ärikliendile 3000 krooni.

?Seaduse looja mõte oli selles, et tädi Maali saaks mitme operaatori hulgast valida,? sõnas Talvik. ?Samas ei ole meil kui operaatoril võimalik erakliendini telefoni vedada, sest see ei tasu ennast ära.?

Ardi Aolaid lisas, et ühelt poolt on firmal kohustus telefonisoovijale telefoniteenust pakkuda, teiselt poolt on firmal õigus selle eest raha küsida. ?Tavatelefoni paigaldamise teema oli aktuaalne viis aastat tagasi, praegu on lihtne ja odav mobiiltelefoni muretseda,? ütles ta.

Juuni lõpu seisuga on Eesti Telefonil rahuldamata 17 700 telefoniühenduse paigaldamise avaldust. Eesti Telefoni pressiesindaja Anu Vahtra sõnul on 12 400 neist laekunud viimase viie aasta jooksul. Aasta alguses oli järjekorras 23 600 avaldust.