Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Võime Eestit pidada vett säästvaks riigiks

30. juuli 2001, 00:00

Eesti veepoliitika eesmärgiks on tagada vee säästev kasutamine ning mere-, pinna- ja põhjavee hea seisund. Veepoliitika eesmärgid on koondatud Eesti keskkonnakaitsestrateegiasse ja tegevused keskkonnategevuskavasse. Igal aastal koostatakse veeprogramm, mille tulemusena on Eestis orgaaniline reostuskoormus alanenud 5711 tonnilt (1994) 2307-le (1999).

Järgnevatel aastatel on plaanis enam tähelepanu pöörata lämmastiku ja fosfori vähendamisele. Lisaks reovee puhastamise ja ärajuhtimisega seotud ehitistele on valminud paljudes linnades joogiveetorustikud ja joogiveetöötlusjaamad.

Võime end pidada vett säästvaks riigiks, sest olmeveekasutus ühisveevärgist on vähenenud 190 liitrilt ööpäevas (1992) 100 liitrini (1999). Siiski jätkub probleeme joogiveetorustike leketega, mis mõnel pool ületab 50%.

Joogiveetorustike halb olukord on eelkõige seotud ebaõige nõukogudeaegse majanduspoliitikaga, kus ettevõtete põhivara oli hinnatud madalaks ja sellest arvestatav kulum oli väga väike. Seda väikest kulumit kasutati vanade ehitiste renoveerimise asemel uute ehitiste ehitamiseks. Praegu peavad makse maksvad isikud maksma kinni nõukogude ajal mittemakstud arveid.

Veekasutamise ja kaitse küsimuste süsteemsemaks lahendamiseks ja planeerimiseks muudeti veeseadust, mis jõustus käesoleval aastal. Igale alamvesikonnale on plaanis koostada veemajanduskava. Kokku on Eestis 1 vesikond ja 9 alamvesikonda. Veemajanduskava on sisuliselt kava riigile kuuluva pinna- ja põhjavee otstarbekamaks majandamiseks ning selle koostamisest saavad osa võtta kõik huvitatud isikud. Veemajanduskavade koostamise nõue tugineb ka Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivil ja see võimaldab luua tegevusraamistiku veekaitse ja kasutamisega seotud direktiivide elluviimiseks.

Euroopa Liidust taotles Eesti joogidirektiivi rakendamiseks üleminekuaega aastani 2013. Üleminekuaega taotleti seetõttu, et joogiveetorustikud vajavad renoveerimist. Direktiivi rakendamiseks vajalikust investeeringust 4,1 miljardit krooni moodustavad põhiosa just kulud joogiveetorustike renoveerimiseks või ehitamiseks.

Arvestades Eesti veeprojektide väiksust, on asutud ette valmistama reoveepuhastuse ja joogiveevarustuse projekte piirkonniti alamvesikondade kaupa. Aastatel 2001-2004 plaanitakse ette valmistada nn vesikonna projekte EL ISPA programmist rahastamiseks, millest Euroopa Liidu abi võib ulatuda kuni 75 protsendini.

___________________________________________

Eesti veepoliitika seisab savijalgadel

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:45
Otsi:

Ava täpsem otsing