Kinnisvaras peitub kindla tuleviku pant

Ükskõik millise kinnisvara omamine ükskõik millises Eestimaa piirkonnas muutub üha mainekamaks, sest kinnisvara soetamise näol on tegu suhteliselt riskivaba rahapaigutusega ajatusse väärtusesse.

Kinnisvarahindade pidev tõus mitte ainult Tallinnas ja Harjumaal, vaid nüüd juba kogu Eestis viitab ilmekalt tõsiasjale, et inimesed peavad ükskõik millise kinnisvara olemasolu tulevikutagatisena tõhusamaks ja kindlamaks kui teisi rahapaigutamise võimalusi.

Tallinna lähiümbruses on hinnatud Jüri, Saku, Saue ja Tabasalu korterid, kus hinnaklass on sageli kõrgem kui Tallinna mägede linnaosades. Haabersti Maja analüütiku Ronald Nermanni sõnul iseloomustab Tallinna uute korterelamute turgu suhteliselt kallite korterite üleküllus ja ostjate nappus. Kuigi Tallinna lähiümbrust võib pidada tulevikupiirkonnaks, on tänavu kõige enam ostetud kortereid siiski pealinnas, kus esimese kvartali andmetel toimusid ligi pooled kõigist Eesti korterite ostu-müügitehingutest.

Vastavalt Tallinna linna üldplaneeringule on kavas arendada uued elamupiirkonnad põhiliselt lääne (Pikaliiva, Kakumäe, Tiskre) ja ida (Mähe, Merivälja) suunas. Ka kesklinnas rekonstrueeritakse vanu ja arendatakse välja vabasid maa-alasid. Leidub uuselamurajoone, kus saab soetada valmis eramu miljoni krooniga, on ka luksuslikke alasid, kus eramuhinnad algavad 2?3 miljonist kroonist.

Tartumaa perspektiivikamad piirkonnad asuvad samuti linna lähikonnas, sel aastal lisandub sinna üle 30 uue ühepereelamu. Linnalähedaste maamajade hinnad jäävad 150 000?200 000 krooni piiresse. Pärnus on hinnatumad elamiskohad rannaäär ja kesklinn, kus viimaste kuudega on korterite hinnad tõusnud keskmiselt viis protsenti.

Kagu-Eestis on nõudlus eelkõige linnalähedaste maamajade järele, mille hinnad jäävad keskmiselt 50 000?100 000 krooni kanti. Keskusest kaugemal asuvate maamajade hinnad algavad 30 000 kroonist ning nõudlus nende järele peaaegu puudub.

Lääne-Virumaa perspektiivsemad ja nõutumad kohad on Käsmu, Altja, Vergi, Eisma; vähem Võsu, Kunda ja Eru lahe piirkond. Käsmus, kus pakkumisi peaaegu polegi, kuid suur nõudlus, jäävad kruntide ruutmeetrihinnad vahemikku 50?150 krooni. Kundas on likviidsem piirkond Letipea ? krundid maksavad 20?50 kr/m².

Tuleviku menupiirkond on kindlasti Saaremaa, kus pakkumine ületab juba praegu nõudluse. Eluaseme soetamisel on nii kohalike kui välismaalaste seas määrav ümbruse rohelus, mere või muu veekogu lähedus. Suvekodudeks eelistatakse kujundada talumaju, mille juures umbes hektari suurune krunt. Hinnatuimad on merevaatega majad, mis jäävad kuni 400 meetri kaugusele rannast ja mille hinnad on vahemikus 100 000?150 000 krooni. Saaremaal kasvab üha nõudlus ka ehitusõigusega kruntide järele, millel on oma rannajoon ? ostjad on sellise krundi eest nõus maksma 25?30 kr/m². Mereäärseid oma rannajoonega kinnistuid leidub Pöide ja Mustjala vallas, Sõrves, Undvas, Ninasel, Abulas. 10?60hektariste maatükkide hinnad jäävad vahemikku 4?5 krooni ruutmeeter, kuid elamu või suvemaja krundiks on need liiga suured. Kuni 10 hektari suuruste oma rannajoonega kruntide hind on 7?10 kr/m².

Viimasel ajal on järjest rohkem hakatud avastama ka sisemaad, eeskätt Otepää, Võru ja Põlva kanti. Kuna hinnad on seal mereäärsetest piirkondadest märksa madalamad, võib nõudluse kasv mõjuda hinnatõusule survet avaldavalt, märgib Kinnisvaraeksperdi analüütik Veronika Ilsjan. ?Praegu on just õige aeg Lõuna-Eestisse kas elamukrundi või suvekodu soetamiseks,? soovitab Ilsjan. Nõutuimad on seal 1500?3000 m² suurused krundid.

Vahel juhtub, et aastaid ühes suvekodus elamine muutub rutiiniks ning tekib soov teha ümberkorraldusi ja muudatusi. Soovituslikud on kaks võimalust ? müüa või anda üürile. Sellepärast on vaja hoida oma suveelamist korras, et võimalikust tehingust ka tulu tõuseks.

Üürileandmisel tuleb meeles pidada, et klient soovib mugavat ja korras suvilat ning heakorrastatud krunti. Suvilat üüriv inimene tahab üldjuhul, et seal oleks soe ning külm vesi ja korralik saun.

Müümise puhul on maa-asjad esimesed, mis tuleb korda ajada ? käia omavalitsuses, uurida, kas ja kuidas maa erastamine edeneb, seista hea selle eest, et kõik vajalikud toiminguid saaks tehtud. Vallavalitsuses tasuks tutvuda ka piirkonna üld- ja detailplaneeringuga. Tavaliselt asub suvekodu rajoonis, kus puudub ühisveevärk ja kanalisatsioon ? võiks uurida nende saamise võimalusi.

Kasulik oleks enne oma vara müüki või väljaüürimist teha sanitaarremont või vajadusel ka suuremaid ehituslikke töid, korda tuleb teha ka aed. Kui suvilas on nõrk elektrivõimsus, võib uurida, kas on võimalik elektrivõimsust suurendada. Maakodu puhul tuleks säilitada sellele omane hõng ? vanad aknad-uksed, põrandakattematerjalid, kaevud, rookatustega abihooned.

Lisaks kõigele on soovitav sõlmida kinnisvarale ka kindlustusleping.