Naabrist heaks partneriks

Arnold Rüütel 24. august 2001, 00:00

Sõpru saab valida, naabrid on meile ajaloo poolt antud. Hea oleks naabritega sõpruses elada. Koostööpartneriteks peavad aga naabrid igal juhul olema. Eesti taolisel väikeriigil pole võimalust ennast maailmas eriti laialt tutvustada ja esindada, meie loomulikuks arenguruumiks on Läänemere regioon. Koostööst Venemaaga sõltub, kas Eesti võib end tunda regiooni arengu (geograafilises) keskmes olevana.

Eesti alade pärast on ajaloo jooksul võidelnud mitmed Euroopa omaaegsed suurvõimud ? Taani, Saksamaa, Poola ja Rootsi. Viimased kolmsada aastat on siin väikeste vaheaegadega võimutsenud Venemaa. Viimane okupatsiooniaeg oli eriti raske ja pingestab Eesti suhteid Venemaaga veel praegugi. Edasiminekuks on aga tarvis ajalugu settima jätta ja samm-sammult igapäevast vastastikku kasulikku koostööd arendada. Minevikuvarjudel ei tohi lasta uusi pingeid tekitada.

Eesti riik on kümme aastat iseseisev ja meil pole seda tarvis enam kellelegi tõestada. Kurjast on see, kui Eesti kõrged riigiametnikud ja diplomaadid tegelevad koostöövõimaluste otsimise asemel Venemaa õpetamise ja kritiseerimisega. Realiteeditundeta poliitikute avalikud sõnavõtud lammutavad koostöösilda, mille ehitamisele ettevõtjad palju energiat kulutavad. Võiksime mõndagi õppida Soomelt, kelle Venemaa-poliitika teenib otseselt ettevõtluse arengu huve nii, et see iseseisvust õõnestamise asemel tugevdab.

Eestil on Venemaaga palju huvide kokkupuute valdkondi. Ühiselt tuleb majandada ja kaitsta suurt Peipsi järve. Narva jõgi peaks riike eraldavast piirist muutuma majandusliku koostöö tuiksooneks. Eesti saab transiidikoridorina teenindada olulist osa Venemaa väliskaubandusest. Eesti ja Venemaa energiasüsteemid jäävad veel pikaks ajaks ühendatuks. Turismivahetus Venemaaga võiks Eestile olla oluliseks majanduskasvu ja tööhõive allikaks. Venemaa turgude arengut peab silmas pidama iga perspektiivitundega ettevõtja. Kogu maailmas on globaliseerumise aluseks tõdemus, et lahutavate eriarvamuste asemel tõstetakse riikidevahelistes suhetes esiplaanile majandusi ühendavad koostöövõimalused. Poliitikutele ja riigiametnikele peaks see aabitsatõde olema igapäevaseks tööjuhiseks.

Kogu maailmas on piirialade arengu tähtsaks mootoriks tihe riikidevaheline koostöö. See võimaldab ääremaa staatusest tulenevaid arengupidureid maha võtta. Sellise koostöö arendamisel on eriti vajalik riikide paindlik suhtumine piiriformaalsuste lahendamisse. Viisasüsteem peaks riigist eemale hoidma ebasoovitavaid isikuid, aga mitte koostööst huvitatud majandusinimesi või kultuurist huvitatud turiste. Keeruline ja aeganõudev viisa taotlemine toimib pigem vastupidiselt.

Koostöö saab olla ainult vastastikune, kõigi osapoolte heale tahtele rajanev. Kerge on langeda vastastikuste süüdistuste nõiaringi, raske on sealt välja murda. Venemaa-poolse koostöösoovita jookseksid kõik pingutused tühja. Mingil juhul ei tohi aga oma tegematajätmisi partneri süüks panna. Iseseisvuse algusaastate pained peaks Eestis möödas olema.

Meid on tunnustatud iseseisva riigina. Venemaa poolt esimeste hulgas, mis oli kiire laia rahvusvahelise tunnustamise tähtsaks eelduseks.

Koostöö arendamisel võiks väike ja paindlik Eesti esineda initsiaatorina, sest suure Venemaa põhitähelepanu on kahtlemata suunatud suurematele partneritele. Siin peaks heas vastastikuses mõistmises koos töötama nii majandus- ja kultuuriinimesed, kui ka riigi ja rahva tuleviku eest vastutavad poliitikud.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:49
Otsi:

Ava täpsem otsing