Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kontrolli tugevdamine ei peata sullerit

Maaja Vadi 27. august 2001, 00:00

Majandustegevuses võivad partneriteks saada nii võõrad kui ka sõbrad ja sugulased. Partnerlusel on äritegevuses eeliseid ja puudusi. Partnerlusel põhinevat äri on lihtsam alustada, hõlpsam juhtida ning sel võivad olla paremad võimalused ressursside leidmiseks ja kasutamiseks. Partnerluse pahupool on seotud omavaheliste suhete, eriti osalevate poolte ebaausa käitumine või teineteise petmisega.

Raamatus ?Petturlus: valgusvihk äritegevuse varjukülgedele? tuuakse esile, et petturluseks on vaja kolme teguri olemasolu: väliste asjaolude survet, mis sunnib petma; võimalust petta ja mõnda aega seda varjata; võimet õigustada petturlust enda ees. Need tegurid moodustavad nn petturluse kolmnurga.

Surve võib olla materiaalne, sotsiaalne või moraalne. Materiaalne surve on enamasti seotud rahaliste raskustega, mis võivad olla ka kujutletavad. Petma sunnib rahaline surve, kui inimesel on või võivad tekkida võlad või soovib ta elada luksuslikumalt, kui tema sissetulekud võimaldavad.

Sotsiaalne surve tuleneb suhetest. Sel puhul tahetakse kellelegi kätte maksta või arvatakse, et niikuinii saadakse partnerlusest vähem kasu kui teine pool.

Moraalne surve on seotud tõekspidamistega, mis sunnivad oma partnerit petma. Näiteks pühendutakse mõnele grupile, kes avaldab survet nii, et grupi väärtuste ja heaolu nimel ollakse nõus oma partnerit petma.

Võimalus seisneb keskkonnaga seotud asjaolude kasutamises selleks, et partnerit petta. Kui inimesel on tugev surve partneri petmiseks, leiab ta ka sageli võimalusi. Ebakorrektselt või läbimõtlematult sõlmitud kokkulepped või lepingud loovad selleks eeldused, mis realiseeruvad ebapiisavas ja pinnapealses omavahelises suhtlemises ning tagasisides ja erimeelsuste tähelepanuta jätmises. Organisatsioonilises kontekstis võib öelda, et igapäevane tegevuspraktika annab petturitele võimaluse väärtegudeks ning nende varjamiseks.

Uurimused on näidanud, et petturluse ennetamiseks ei piisa organisatsiooni väärtuste deklareerimisest, sest need võivad tegevuspraktikast tuntavalt erineda. Seega: organisatsiooni üksikud liikmed sõltuvad nii organisatsioonisisestes kui ka organisatsioonidevahelistes partnerlussuhetes oma organisatsiooni tegevuspraktikast, mis annab võimaluse või ennetab partneritega seotud ebakorrektsust ning nende ninapidi vedamist.

Eneseõigustus on petturile vajalik, et säilitada teatud austus enese vastu. Petturlusega võitlemisel arvatakse tavaliselt, et kontrolli tugevdamine lahendab probleemi. Palju harvemini pööratakse tähelepanu petturite motivatsioonile või eneseõigustusele. Indiviidi väärtused võimaldavad analüüsida, kuidas pettur saab ennast õigustada. Inimese väärtused on käitumise standardid, mis näitavad talle sobivaks peetavaid käitumisviise ning nende järgimine võimaldab endast lugu pidada. Väärtused kujundavad ideaali, moraali aluspõhja ning loovad motivatsiooni.

Eesti organisatsioonide liikmed pidasid aastatel 1996?1999 läbiviidud uuringu järgi ausust üheks tähtsaimaks väärtuseks ning selle oluliseks arvamise osas puudusid soolised, ealised ning organisatsioonisisese positsiooniga (tööline, spetsialist, juht) seotud erinevused.

Kahjuks ei taga väärtuste tähtsaks pidamine seda, et partnerlussuhetes kedagi ei petetaks.

90ndate aastate keskel tehtud Eesti ja Soome kooliõpilaste moraalse käitumise uurimus näitas, et Eesti noored kaldusid moraalsete dilemmade lahendamisel oma otsuseid rohkem põhjendama väliste kui endast lähtuvate teguritega. See selgitab, miks aususest saab mööda hiilida. Uurimise autorid arvavad, et põhjus peitub nõukogulikus kollektivismis, mis keelas isikliku arvamuse ja hindas isiku tegevust selle järgi, kuivõrd oli see kooskõlas isiklike ja kollektivistlike tegevustega.

Kui petturluseks on olemas surve ja võimalus ning potentsiaalne petja saab endale selgitada, kuidas väärtegu temast sõltumatult juhtus, siis on ka kerge unustada, milleks tegelikult partnerlussuhe loodi. Partnerid võivad olla seotud erineval määral ja viisil ning see omakorda mõjutab, kuidas ennetada petturlust partnerlussuhetes. Kindlasti pole petturluse vältimiseks täiuslikult tõekindlaid võimalusi. Kui mainitud noorte inimeste uurimusest selgus, et eestlased uskusid soomlastega võrreldes tunduvalt suuremal määral, et leidub inimesi, kes kunagi ei valeta, varasta ega löö teisi, võib öelda, et eestlaste absolutism segab märkamast inimeste tegelikku käitumist ning takistab adekvaatsete järelduste tegemist.

  • ollakse valmis omaks võtma tõsiasja, et inimesed muutuvad iga kuu, iga päev, iga tund ? pidevalt. See puudutab mõlemat partnerlussuhte osalist ning seetõttu tuleks kasuks enda ja oma partneri vajaduste ning nende muutuste analüüs.

  • partnerlussuhte loomisel, kokkulepete ning lepingute sõlmimisel mõeldakse, kuidas usaldust saavutada, hoida ning tulevikus vajadusel ka suhet lõpetada. Igikestvaid lepinguid ja suhteid pole, ning kui mõned neist toimivad pikka aega, siis on nende sisu ja vormi kohandatud partnerite vajaduste ning väärtuste muutuste järgi.

  • osatakse märgata osapoolte tugevaid emotsioone, eriti näiliselt ebaolulise probleemiga seotud tugevaid negatiivseid reaktsioone. Need viitavad sageli vajaduste tuntavale muutusele, millest pole enam võimalik mööda vaadata. Tugevad on partnerlussuhted, milles arusaamatused rakendatakse probleemide lahendamise vankri ette.

  • võimalus
  • surve
  • eneseõigustus

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:08
Otsi:

Ava täpsem otsing