Lätis tasub olla ettevõtte president

Liina Vahemets 27. august 2001, 00:00

Liina Vahemets

Harvad ei ole juhused, kui läbirääkimised venivad alusetult pikaks, kuna on palju vahtu ja vähe konkreetsust. Ette tuleb ka olukordi, kui keset ärivestlust heliseb lätlase mobiiltelefon. Ennastunustavalt jääbki ta vestlema. Eestlased lülitaksid sellisel puhul telefoni välja või lubaksid tuttavale hiljem tagasi helistada.

Lätlastele on läbirääkimistel oluline inimese positsioon ettevõttes. Kui Läti firmas on viis töötajat, siis neist kolm on presidendid ja kaks on direktorid. Kui auastmed ei ole võrdsed, siis on suhtumine teine. Nii et kui oma visiitkaart anda, siis tasub olla president. Niiviisi pääseb kiiremini jutule ja sind võetakse kui võrdset.

Lätlastega tuleb alati täpsustada, kas hinnast räägitakse koos käibemaksuga või ilma.

Kui Eestis arvestatakse palgast rääkides brutosissetulekuga, siis lätlased räägivad netopalgast.

Kõik kokkulepped on vaja lätlastega kooskõlastada kirjalikult, sest suusõnalistest lepetest ei peeta kinni. Ja leping kehtib ainult koos pitsatiga. Lätlased lubavad esmaste läbirääkimiste käigus peaaegu kõike, aga kui hiljem hakatakse asju vormistama, siis tuleb välja, et kõike lubatut ei saagi. Hinnapakkumisel tuleb täpselt üle küsida, mida see sisaldab. Ülimalt valvas tuleb olla siis, kui hind on üllatavalt väike.

Kaup peab Läti piires liikuma vaid koos neljas eksemplaris saatelehtedega, mis on maksuametist ostetud ja nummerdatud. Kogu raamatupidamine põhinebki Lätis saatelehtedel.

Välisfirmal on suhteliselt raske turule pääseda ja riigihankeid saada, sest Läti on korrumpeerunud ja kohalikud maksavad üksteisele. Ilma töö- ja elamisloata Lätis tegevust alustada ei ole soovitatav, sest migratsiooniamet on tugev ja kontrollimas käiakse tihti. q

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:08
Otsi:

Ava täpsem otsing