Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Keskmise palga tõus teeb muret

Inge Rumessen 28. august 2001, 00:00

Eesti Konjunktuuriinstituut ennustas selleks aastaks keskmise palga tõusu 5400 kroonini, riigieelarve koostamisel võeti aluseks 5300kroonine nominaalpalk.

?Praeguste makromajanduslike väljavaadete juures oleks tark palga tõstmistega pisut viivitada, et oodata ära olukorra selginemine välisturgudel,? ütles Ühispanga turuanalüüsi divisjoni direktor Sven Kunsing.

Tema sõnul on Eesti tänu oma madalale keskmisele palgatasemele küll suhteliselt erandlikus seisus võrreldes arenenud riikidega, kuid madala palgatasemega riike on teisigi. ?Kui soovime vähemalt lähiaastatel säilitada oma konkurentsivõimet nende riikide suhtes, siis ei saa palga kasv olla liiga kiire.? Kunsingu hinnangul ei tohiks see olla püsivalt kiirem tootlikkuse kasvust, sest selline olukord poleks jätkusuutlik.

Lähemal perioodil oodatav majanduskasvu ning tarbijahindade inflatsiooni aeglustumine peaks analüütikute hinnangul survet palkade tõusule siiski korrigeerima. Eesti staatus olulise allhankijana on aga vaid mööduv üleminekuroll ning rõhk suurema lisandväärtusega tootmise ning teenindussfääri arengule on Eesti puhul ainuõige samm.

Investeerimispanga Suprema peaanalüütiku Veikko Maripuu hinnangul vajab selline taseme tõus investeeringute suurendamist inimkapitali kvaliteedi parandamisse ja tehnoloogiasse, sest viimaste aastate investeeringumahud jäävad paraku tagasihoidlikuks. Suprema ootab käesoleval ning järgmisel aastal keskmise palga tõusu 12 ja 10 vastavalt 5520 ja 6100 kroonini.

Ka Ühispanga prognooside kohaselt jääb keskmine palk 5500?5550 krooni vahemikku.

?Näib, et kiireim kasv toimub neis sektorites, kus seni on olnud suhteliselt palju tegemist ümbrikupalkadega,? oletas Kunsing. Näiteks hotellide ja restoranide töötajate palgad kasvasid aastaga 29 .

Maripuu hinnangul iseloomustab konkurentsi suurenemine ning ümbrikupalkade vähenemise fenomen hästi ka kiirelt kasvavaid palku kinnisvara valdkonnas ning kaubanduses. ?Ehkki palgatõusu dünaamika peaks eelolevatel perioodidel pisut vähenema ka nimetatud aladel, jääb teenindussfäär jätkuvalt majandussfääriks, kus palgatõus jätkab ka tulevikus kiiremat tõusu kui riigi keskmine palk.?

Ehituses toimunud kiire palgatõus, mis iseloomustas eelmist aastat ning selle aasta esimesi kuid, peaks hakkama nüüd rahunema.

ASi Harju Ehitus juhatuse esimehe Aare Neudorfi hinnangul pole põhjust järgmiseks aastaks suurt palgatõusu ehitussektoris prognoosida. ?Praegu suvel on ka ehituses tõepoolest sissetulekud suuremad, kuid aasta kokkuvõttes ilmselt jäävad samale tasemele kui mullu,? prognoosis ta. ?Meil on sel aastal vaid kontoripersonalil palgad pisut kerkinud.?

Senimaani on suurim palgakasv olnud finantsvahenduses ning töötlevas tööstuses.

Ühispanga töötajate tasud kasvasid möödunud aasta kokkuvõttes 10 protsenti.

Panga avalike suhete juhi Evelin Pulli sõnul sel aastal massilist palgakasvu oodata pole, ometi vaatavad nad tulevikku optimistlikult. ?Kuna meie esimese poolaasta tegevuskasum oli pea kaks korda suurem kui möödunud aasta samal perioodil, siis loodame ikka preemiat saada.?

Hansapanga Grupi keskmine palk kasvas aasta alguseks 12 000 kroonini, möödunud aasta esimesel poolel jäi see 10 500 krooni piirimaile. Edasiste palgamuutuste suhtes lähtub ettevõte personalipoliitikast, mis hoiab palgataseme finantssektorist pisut kõrgemal.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing